Uudised
4. märts 2008 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Helena Lõhmus alustab päeva spordiklubis

7.00-10.00 Hommikused kokkulepped keha ja meeltega

Ärgates käin kikivarvul, et mitte äratada üles pesamuna Mariet (2). Valin kiirelt garderoobist meeleoluga sobivad riided. Seejärel ajan üles vanema tütre Anette (12), söödan-joodan koera ja kassid. Otsin välja Mariele päeva jooksul vajamineva. Kohe saabub ka lapsehoidja.

Ilma söömata ma päeva ei alusta. Kohvi kõrvale teen võileiva, kui aega rohkem on, keedan putru.

See, kes lapse kooli viib - kas mina või abikaasa Erkki -, peab olema kodust väljas hiljemalt 8.00. Minu hommikud jätkuvad trenniga, mis on minu päevakavas alles hiljutine uuendus. Pärast korduvaid öiseid ülesärkamisi lapse tõttu olin hommikuti alati kurnatud. Juba pärast mõnenädalasi hommikutrenne lähenen oma päevatoimetustele hoopis teise energiaga kui varem. Seega ei ole trenni eesmärk kaugeltki ainult vormi hoidmine füüsilises, vaid ka vaimses mõttes.

10.30-13.00 Töö kontoris

Kuna Arctic Sport asub kohe meie kontori kõrvalmajas, siis jõuan pärast trenni kiiresti tööle.

Tööl on sageli kas mõni kohtumine või lihtsalt arvutitöö - meilid, projektid, analüüsid, koosolekute või kohtumiste ettevalmistamine jne. Samuti üritame igasugused majasisesed koosolekud pidada päeva esimeses pooles, sest pärastlõunal on kõigil muid asjaajamisi.

13.00 Lõuna

Kuna hommikuse trenni tõttu läheb kallist tööajast mingi hulk kaduma, siis ei ole mul südant teha eraldi pikemat lõunapausi. Kuid igal juhul üritan leida alati aja, et lõunat süüa. Tavaliselt olen ostnud tööle kaasa kas mingi kerge salati, smuuti või banaani. Vahel toimub hoopis ärikohtumine lõunalauas või käin Arcticu sööklas suppi söömas.

14.00-17.00 Kohtumised väljaspool kontorit

Umbes pooltel tööpäevadel nädalas veedan pärastlõunad kontorist eemal. Viimasel ajal olen palju tegelenud tööintervjuude ja arenguvestluste pidamisega.

Võimalikult palju üritan kohtuda salongide juhatajatega. Aeg-ajalt teen salongipäevi - lihtsalt lähen ja olen ühe päeva mõnes Salon+ salongis tööl, tavaliselt administraatorilaua taga. Sellised päevad annavad kliendi ja töötajate kohta tohutult infot, mida arvuti taga tabeleid vaadates naljalt välja ei mõtle.

Hoian aega kokku, sättides autoga eri sihtpunktide vahel sõitmise ajale pikemad tööalased kõned.

17.00 Kiirustamine koju

Abikaasaga hindame ära - kellel on õhtul kontoris kiire, jääb veel tööle ja läheb hiljem vajadusel toidupoodi. Teine kiirustab koju lapsehoidjat vabastama. Selleks ajaks on oma päevatoimetused lõpetanud ja meie kontorisse jõudnud ka Anette, et siis koos koju sõita.

18.00-21.00 Pereaeg ning kodused toimetused

Õhtul on meil raudne traditsioon õdus õhtusöök ühise laua taga. Seega läheb umbes tunnike-paar kodus söögi valmistamiseks - ka Erkkist on saanud aastatega kokakunsti austaja. Laua taga räägivad kõik oma päevamuljeid, nüüd juba võtab sellest õhinal osa ka Marie.

Õnneks saab suurem laps kooliasjad iseseisvalt õpitud, kuid väiksem tahab kindlasti tähelepanu ja tegelemist. Lisaks vajavad ülevaatamist ja korrastamist üheksakuuse kuldse retriiveri Dolly koerustükid. Igasse õhtusse mahub ka koristamistiir, kuna loomad suudavad tekitada iga päev põrandale arvestatava liiva- ja karvakihi. Kord nädalas teeb põhjalikuma koristamise aga koristaja.

Ka Anettega kehtib teatud tööde jaotus. Naljatamisi oleme kokku leppinud, et koer on tema oma ja meie must ning valge kass - vennad Kiti ja Kusti - minu omad. See tähendab, et tütar käib koeraga jalutamas, kuid mina hoolitsen kasside eest.

22.00 Lapsed magama ja aeg iseendale

See, kes paneb õhtul väikese Marie magama, läheb ka ise voodisse varem. Teisele abikaasale jääb siis tund-paar vaba aega iseendale. Õnneks ei nõua laps enam väga vaikset ja pimedat tuba - see annab võimaluse ka voodis ajakirju, ajalehti lugeda või televiisorit vaadata. Tänu hommikusele trennile tuleb õhtul ka uni rutem peale.

Autor: Liina Raudik