Insenerid, tulge peidust välja!

Insener Rein Koppel kirjutab tänase Tööstuse arvamusküljel, et Eestis on tarvis luua kõikide inseneri haridusega inimeste andmebaas, et kaasata neid arendustegevusse, muutmaks meie majandus euroga liitumise kõlblikuks.

Tõsi ta on. Insenerikutse väärtustamisele lisaks võimaldaks inseneride senisest aktiivsem tõmbamine innovatiivsete arendusprojektide koosseisu suunata Eesti seni paljuski allhankepõhisele tootmisele orienteeritud tööstus teadus- ja oskuspõhise tööstuse teele.

Siinkohal võidakse ju öelda, et meil on olemas inseneride liit, pandagu siis see organisatsioon tõhusalt tööle. Tegelikkus näitab, et liit küll on, aga kuulub sellesse vaid käputäis spetsialiste. Käputäis võrreldes sellega, palju inseneridiplomiga inimesi tegelikult olema peaks.

Nii nagu ei ole liitu koondumine atraktiivne, nii pole meie insenerid ka kuigivõrd motiveeritud omaalgatuslike projektidega lagedale tulema, veel vähem avalikkuses valjuhäälselt sõna võtma.

Inseneride tagasihoidlikkuse on tinginud üleüldine suhtumine. Vaikimisi oleme majanduses võtnud orientatsiooni laias mõistes allhanke, sisuliselt valdavalt madala tehnoloogilise tasemega toodangu vorpimisele. Kuni majandus seilas buumi laineharjal, oli kõik hästi. Nüüd, kui majandusel hakkab üha jahedam, seisame fakti ees, et pelk poltide treimine kõiki arvukaid ettevõtteid toita enam ei suuda. Ammugi ei kosuta see ekspordi osakaalu, mis niigi kipub impordile alla jääma.

Tarvis on uusi insenertehnilisi lõpptooteid, kusjuures ideaalis võiksid nende toodete lahendused pärineda mitte tellija, vaid kodumaise inseneri joonestuslaualt.