Neljapäev 19. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kõrvaltegevusala aitab ellu jääda

Ketlin Priilinn 05. märts 2008, 00:00

Masinatootmiselt plastivalule ümber orienteerunud AS Lapi MT juhatuse esimees Kalev Piirimägi ütleb, et 1990ndatel oli metallitöid suhteliselt vähe ning sellepärast tuli riskide hajutamiseks proovida ka midagi muud.

"Katsetasime erinevaid võimalusi ning ühel hetkel viis juhus meid praeguse partneriga kokku," selgitab ta. "Hakkasime valmistama ABS-plaadist detaile, väravpalli- ja hokikeppide labasid."

Piirimägi märgib, et õigupoolest on neil ka praegu metallitöö põhiline, ent erinevalt kunagisest ajast, kui keskenduti kohalikule põllumehele maaharimisriistade valmistamisele, on firma hakanud tegema palju allhanketöid Soome ettevõtetele.

Ta on veendunud, et muudatus õigustas ennast igal juhul. "Tegemist oli meie jaoks rohkem nagu täiendusega," leiab Piirimägi. "Metallitööd see otseselt ei mõjutanud, see kulges ikka oma rada edasi, sest me spetsiaalselt otsisime võimalusi metallitööde tegemiseks."

Plastitootmise edenedes on Lapi MT-l tulnud aastate jooksul innukalt töötajaid juurde palgata. "Plastiosakonna töötajate arv on tänaseks kasvanud ligi neljakümnele," ütleb Priimägi.

Priimägi möönab, et tõenäoliselt oleks ettevõte omal ajal toime tulnud ka lisategevust alustamata, sest järjest rohkem hakkas laekuma ka metallitööde tellimusi. "Ent igal juhul kergendas ümberorienteerumine ettevõtte olukorda ja võimaldas ka rohkem investeeringuid teha," tõdeb ta.

Aastaid traktorite remontimisega tegelenud OÜ Periko Tehnik orienteerus traktorite varuosade ja tehnikakaupade müügile.

"Meil polnud tegelikult teist võimalust," selgitab ettevõtte juht Ants Veskioja. "Pidime kas ümber orienteeruma või ettevõtte kinni panema." Remonditöödega pole ettevõte jätkanud ka nüüd.

Veskioja usub, et tänapäeval tasuks remontimine rohkem ära kui toona, aga absoluutne tema väide pole, kuna võrdlusmoment puudub.

"Tollal nappis põllumeestel raha ning kõik üritasid oma traktoreid ise remontida - kellelgi polnud tahtmist ega võimalust selle teenuse eest maksta," möönab ta.

AS Estre loodi 1991. aastal toonase Eesti Põllumajandustehnika (EPT) baasil.

"Moodustasime aktsiaseltsi," meenutab ettevõtte juhatuse liige Ain Lepland. "See tehti töötajate baasil, igale töötajale müüdi üks aktsia."

Eelmise sajandi lõpuaastatel läks Estre põhitoodang Nõukogude Liitu. "Kui seda enam polnud, tuli leida alternatiiv," selgitab Lepland. "Praegu tegeleme traktori järelhaagiste ja põllu-metsaseadmete tootmise ja müügiga, algusajal aga oli peamine traktori mootorite remont ja diagnostikaseadmete tootmine."

Näiteks valmis komplekteeritud diagnostikaseadmed paigaldati UAZ-tüüpi autole, millest sai sel moel mobiilne hooldusmasin.

Mootorite remonditeenust pärast Nõukogude Liidu lagunemist enam ei vajatud. "Senine turg lõigati ära üsna järsult," tõdeb Lepland. "Olime sunnitud ümber orienteeruma ning praeguseks on meie tegevusala põllu- ja metsatöömasinate ning maastikuhooldusmasinate tootmine."

Alles viimastel aastatel on AS Estre jõudnud sedavõrd heale järjele, et firmal avaneb võimalusi ka uut tehnikat soetada.

Viimati osteti Saksamaal toodetud metalli painutuspink, varem on soetatud väiksemat metallitöötlemistehnikat. Viimased ostud on tehtud tööpinkide Eesti maaletoojate kaudu, kuigi otse tehasest ostes tuleks asi mõnevõrra odavamalt kätte.

Ettevõtte juhatuse liige Ain Lepland tunnistab Eesti müüjate survet, et tööpink ostetaks just nende käest. "Ostsime mõnda aega tagasi ühe seadme otse Euroopast, aga kui sama tootja Eesti esindajalt tööpingile hooldust küsisime, siis öeldi, et sorry, aga see pole meie käest ostetud," räägib Lepland. "Ega me tasuta tahtnudki, aga ka raha eest ei oldud nõus asjaga tegelema."

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
25. November 2011, 10:43
Otsi:

Ava täpsem otsing