Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Veidi rämpsu ei löö jalust
Harva rämpstoitu süües ei keera tervist tuksi. Samuti ei tohiks väike annus rämpsvõlakirju portfelli ära rikkuda, küll aga võib asjaolude kokkusattumisel tootlust tõsta ja kõikuvust vähendada.
Kõrge tootlusega võlakirjad ehk rahvakeeli rämpsvõlakirjad on madala krediidireitinguga või üldse krediidireitinguta emitenti võlakirjad, mis hakkavad silma võlakirjade nimekirjas kõrge tootluse poolest.
Kuigi neid pabereid saab pankade vahendusel soetada, ei maksa nende osa portfellis liiga suureks ajada. Kõrgem tootlus on põhjendatud, kuna nende ettevõtete riskid on kõrgemad, tagatised viletsad või puuduvad üldse.
Samas võivad osutuda rämpsvõlakirjad isegi aktsiatest tõusult äkilisemateks, kui ettevõte olukord märkimisväärselt paraneb. Iseäranis hea ostumoment on siis, kui majandus hakkab raskustest välja tulema ehk kasv kiireneb. Samuti mõjub neile paberitele hästi intressitaseme langus ning raha kättesaadavuse paranemine. Kui aga intressitase tõuseb, kipuvad ka rämpsvõlakirjade hinnad langema ja tootlus uuele ostjale kasvama.
Eesti investoritele võib osutuda problemaatiliseks nende paberite vähene kaubeldavus ning madalast likviidsusest tingitud lai ostu- ja müügihinna vahe. Viimane hakkab mängima iseäranis suurt rolli, kui pabereid ei kavatseta hoida lunastamiseni, vaid plaanitakse varem maha müüa. Kindlasti tuleb pöörata tähelepanu ka paberite maksustamisele. Eelis on krediidiasutuste võlakirjadel, millelt saadud intressitulu on maksustatud null protsendiga. Teistelt paberitelt saadud intressid maksustatakse tavapärase maksumääraga.
Kelle portfell on väike, nendele ei sobi rämpsvõlakirjad oma suure nominaali poolest. Vähim sellelaadse võlakirja nominaal on 500 eurot, sagedasem aga 1000 eurot või 10 000 krooni. Alla 100 000kroonisesse investeerimisportfelli ei tasuks sellist kraami võtta - risk on liiga kõrge. Nendele on alternatiiviks tähtajalised hoiused väikepankades, kus tähtajalise hoiuse intress küünib juba 8 protsendini. Samas ei ole tähtajaline hoius likviidne, selle ennetähtaegne lõpetamine võib osutuda võimatuks või muutuda väga kulukaks. Võlakirjasid peaks olema võimalik enne lunastamistähtaega müüa, kui pank leiab ostja või võtab selle enda portfelli.
Kokkuvõtteks - korralikud võlakirjad võivad muutuda rämpsvõlakirjadeks, kuid rämpsvõlakirjad võivad muutuda kvaliteetvõlakirjadeks. Tasuta lõunaid ei ole olemas - kõrge tootlus võrdub kõrge riskiga. Kohati võib isegi rämpsvõlakirjade tootlus tunduda suhteliselt madal, arvestades hoiusegarantiiga krediidiasutuse tähtajalise hoiuse intressi.