Balti riigid ja Iirimaa jahutavad Euroopa eluasemeturgu

Artikkel

- Uudised
- Sirje Rank
- 5. märts 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Balti riigid ja Iirimaa jahutavad Euroopa eluasemeturgu
Mullu langesid eluasemehinnad Iirimaal järsemalt kui mujal Euroopas ning kui arvesse võtta Balti riikide kõrget inflatsiooni, siis oli sealne hindade hangumine sisuliselt samaväärne langusega Iirimaal, märkis Briti kinnisvaraekspertide liit (RICS) oma värskes Euroopa 21 riigi 2007. aasta kinnisvaraturu ülevaates.
Hinnaralli peatumise põhjust ei näe ülevaate autorid mitte niivõrd USAst alanud laenuturu probleemides - need on tegelikult veel kajastumata -, vaid laenuraha kallinemises. Lisaks Euroopa Keskpanga kaheksale intressitõusule, mis peatusid mullu juunis, on inflatsiooni ohjeldamiseks viimastel aastatel intresse tõstnud Suurbritannia (kus keskpank on hakanud jälle intresse langetama), mitmed Kesk-Euroopa riigid ja viimati ka Rootsi.
Ka alanud aastal sõltub Euroopa eluasemeturu käekäik eelkõige keskpankade reageerimisest ühelt poolt kiirenevale inflatsioonile, teisalt majanduskasvu aeglustumisele, märgib raport. Niisama ränka krahhi kui 1990. aastatel autorid siiski ei karda - Euroopa majandus on veel päris heas seisus.
Suurim hinnatõus oli läinud aastal Poolas, kuid sealgi paistab buum nüüdseks läbi olevat. Kui 2004-2007 tõusid uute korterite ruutmeetri hinnad Varssavis 2,3 korda, siis läinud aasta teisel poolel turg stagneerus ning ilmusid juba languse märgid. Välisinvestorid kiirustavad müüma.
Ainsad riigid, kus hinnad tõusid läinud aastal veel kiiremini kui 2006. aastal, olid mullu Island ja Küpros. Viimase riigi puhul võis investorite huvi ergutada üleminek eurole.
Suurim langus oli mullu Iirimaal, kus ajavahemikus 1996-2006 eluasemehinnad peaaegu kolmekordistusid. Läinud aastal langesid hinnad 7%, reaalnäitajates isegi kümnendiku võrra. See ei jäta puudutamata teisi riike, sest just kinnisvara tagatisel laenu võtnud iirlased on olnud ühed aktiivsemad kinnisvarainvestorid ka mujal Euroopas.
Balti riikide kohta märgib raport, et need on oma staari staatuse minetanud. Aastatel 2000-2006 tõusid elamispinna hinnad 200% või rohkemgi, kuid need ajad on läbi. Turg on soikus, kõrge inflatsioon peidab korralikku langust.
Tallinnas langesid hinnad korterite järelturul aasta teisel poolel 6%, kruntide hinnad kohati 40%. Lätis on tendentsid samad ning Leeduski on müük aeglustunud ning turul suur ülepakkumine.
Euroopa suurematest riikidest on üks haavatavamaid Hispaania, kus kinnisvara ja ehitusega seotud aladel on SKPs suur osakaal ning kus vähesed on valinud eluasemelaenule fikseeritud intressi. Müümata kinnisvara hulk kuhjub nii elu- kui ka puhkerajoonides.
Suurtest riikidest on tugevaim turg Suurbritannia, Saksamaa pettis aga taas nende lootusi, kes arvasid, et seni buumist kõrvale jäänud suur turg lõpuks hoo sisse saab.
Hetkel kuum