E-teenused on puhas sääst

Tunneme uhkust oma e-valitsuse üle. Ses vallas olime aastate eest Euroopas eesrindlikud. Praegu ei kujuta selline riigivalitsemise tehniline vahend endast midagi erilist. Palju on tegevusi, mida võiks toimetada e-keskkonnas, ent seni veel paraku ei saa. Ja tagatipuks - meie rahva internetiteadlikus polegi nii kõrge, kui võis arvata.

Üks käegakatsutav kokkuhoid tänu e-teenustele on üleminek paberarvetelt e-arvetele. Juba suvel 2000 hakkasid esimesed ettevõtted, Elisa ja EMT, klientidele e-arveid saatma. See oli praeguses mõistes algeline, ent ometi väga oluline samm e-arvete loos. 2004. aasta lõpuks oli eraisikute e-arvete penetratsioon Eestis u 4,5%.

Veebruaris 2005 käivitas Itella AS koostöös viie Eesti suurema panga ja ligi 20 ettevõttega Euroopas ainulaadse e-arvete internetiportaali www.arved.ee. Idee seisneb selles, et iga portaaliga liitunud eraisik saab mõne hiireklikiga tellida kõik e-arved ühte kohta. Portaali märksõnad on lihtsus, kiirus ja mugavus. E-arvete tellimiseks on inimestel vajalik end kõigest autoriseerida ID-kaardi abil või internetipankade vahendusel ja valida kanal, kuhu soovitakse e-arveid saada.

Portaal ei taotle kasumit. Partneritele on aga e-arveldus majanduslikult kindlasti tulus - ühe paberarve väljasaatmine läheb maksma 6-7 krooni, e-arve saatmiskulud on poole väiksemad. E-arvetele üleminek säästab oluliselt paberit - seega metsa ja aega ning aitab kokku hoida postikulude arvel.

Eelmisel aastal tehti mitu uurimust ELi riikide eraisikute e-arvete kohta. Nende kohaselt on Eesti Euroopas esikohal, e-arvete kasutamine on tänaseks üle 11%. Eestile on kõige lähemal Norra - enama kui 10%.

Eraisikute e-arvete osas oleme Euroopas väga edukad, ettevõtete vahel e-arvete turg alles tekib. Oluline roll siin võiks olla riigil. Radikaalse näitena võib tuua Taani, kus 2005. aasta algusest võtavad riigi- ja munitsipaalasutused vastu üksnes e-arveid. Paberarved saadetakse teenuse osutajale lihtsalt tagasi. Juba aasta ja üheksa kuu pärast oli skaneeritud arvete osakaal langenud 35%-le ja e-arvete osakaal kasvanud 65%ni. Taanis säästeti niiviisi 120-150 miljonit eurot aastas. Kulud uuele süsteemile üleminekuks moodustasid kõigest 10% saadud tulust.

Loodan, et koostöös pankade ja raamatupidamistarkvarafirmadega on paari aastaga võimalik Eesti ka ettevõtetevahelise e-arvete saatmise osas Euroopas esimeste hulka viia. Ka riik saaks juba täna rakendada digitaalset arvete ringlust oma süsteemis. Tingimused selleks on loodud, paraku kasutatakse neid võimalusi vähe.