E-teenused on puhas sääst

Ahti Allikas 06. märts 2008, 00:00

Tunneme uhkust oma e-valitsuse üle. Ses vallas olime aastate eest Euroopas eesrindlikud. Praegu ei kujuta selline riigivalitsemise tehniline vahend endast midagi erilist. Palju on tegevusi, mida võiks toimetada e-keskkonnas, ent seni veel paraku ei saa. Ja tagatipuks - meie rahva internetiteadlikus polegi nii kõrge, kui võis arvata.

Üks käegakatsutav kokkuhoid tänu e-teenustele on üleminek paberarvetelt e-arvetele. Juba suvel 2000 hakkasid esimesed ettevõtted, Elisa ja EMT, klientidele e-arveid saatma. See oli praeguses mõistes algeline, ent ometi väga oluline samm e-arvete loos. 2004. aasta lõpuks oli eraisikute e-arvete penetratsioon Eestis u 4,5%.

Veebruaris 2005 käivitas Itella AS koostöös viie Eesti suurema panga ja ligi 20 ettevõttega Euroopas ainulaadse e-arvete internetiportaali www.arved.ee. Idee seisneb selles, et iga portaaliga liitunud eraisik saab mõne hiireklikiga tellida kõik e-arved ühte kohta. Portaali märksõnad on lihtsus, kiirus ja mugavus. E-arvete tellimiseks on inimestel vajalik end kõigest autoriseerida ID-kaardi abil või internetipankade vahendusel ja valida kanal, kuhu soovitakse e-arveid saada.

Portaal ei taotle kasumit. Partneritele on aga e-arveldus majanduslikult kindlasti tulus - ühe paberarve väljasaatmine läheb maksma 6-7 krooni, e-arve saatmiskulud on poole väiksemad. E-arvetele üleminek säästab oluliselt paberit - seega metsa ja aega ning aitab kokku hoida postikulude arvel.

Eelmisel aastal tehti mitu uurimust ELi riikide eraisikute e-arvete kohta. Nende kohaselt on Eesti Euroopas esikohal, e-arvete kasutamine on tänaseks üle 11%. Eestile on kõige lähemal Norra - enama kui 10%.

Eraisikute e-arvete osas oleme Euroopas väga edukad, ettevõtete vahel e-arvete turg alles tekib. Oluline roll siin võiks olla riigil. Radikaalse näitena võib tuua Taani, kus 2005. aasta algusest võtavad riigi- ja munitsipaalasutused vastu üksnes e-arveid. Paberarved saadetakse teenuse osutajale lihtsalt tagasi. Juba aasta ja üheksa kuu pärast oli skaneeritud arvete osakaal langenud 35%-le ja e-arvete osakaal kasvanud 65%ni. Taanis säästeti niiviisi 120-150 miljonit eurot aastas. Kulud uuele süsteemile üleminekuks moodustasid kõigest 10% saadud tulust.

Loodan, et koostöös pankade ja raamatupidamistarkvarafirmadega on paari aastaga võimalik Eesti ka ettevõtetevahelise e-arvete saatmise osas Euroopas esimeste hulka viia. Ka riik saaks juba täna rakendada digitaalset arvete ringlust oma süsteemis. Tingimused selleks on loodud, paraku kasutatakse neid võimalusi vähe.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:23
Otsi:

Ava täpsem otsing