Eesti rehepapid läksid Bauhausi nime kallale

06. märts 2008, 07:58

Enne veel kui Saksa ehituskett Bauhaus
kindlamatest Eestisse tulemise plaanidest rääkidagi jõudis, üritasid konkurendid
juba tema kaubamärki pihta panna.

Nimelt registreeris kunagise Ehitus Service'i (praegu Bauhof) asutaja ja kunagise Fanaali (praegu Rautakesko) üks suuromanikest Marek Joon vaid loetud kuud pärast esimesi vihjeid võimalikust Saksa suurketi laienemisest Eestisse äriregistris OÜ Bauhaus ning andis ka patendiametisse sisse taotluse samanimelise kaubamärgi registreerimiseks sellele firmale. Amet taotluse ka rahuldas.

Asja vaidlustas aga Saksa Bauhaus, kes nüüd pool aastat tagasi majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstusomandi apellatsioonikomisjonilt ka õiguse sai.

Üleeile väitis Joon ennast nn nimesõjast mitte midagi teadvat ning eile ta täiendavaid kommentaare jagama polnud enam nõus. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööstusomandi apellatsioonikomisjon aga leidis, et OÜ Bauhaus omanikud võinuks registreerida sarnase nime just pahatahtliku eesmärgiga, et takistada võimaliku konkurendi turule tulemist.

1,5 kuud pärast esimesi teateid Bauhausi huvist Eesti turu vastu registreeris Marek Joon äriregistris OÜ Bauhaus, kes varsti esitas taotluse "Bauhausi" kaubamärgi oma nimele registreerimiseks.
"Päris kindlasti ei tulnud ta selle nimekontseptsiooni peale ise ja oma peaga, ilma et poleks teadnud sarnase nimega ehitustarveteettevõttest, kes siia iga hetk võinuks laieneda," sõnas kunagine Fanaali juhatuse esimees ja praegune ASi Pere juhataja Peeter Raudsepp.

"Selle Bauhaus OÜ olemasolu Eestis on suhteliselt üllatav. Mina ise ei suuda seda kuigivõrd tõsiselt võtta ja kõrvalseisjana teeb see pigem nalja. Päris Bauhausile on see tõenäoliselt aga tõsine probleem," ütles Raudsepp.

"Tean mitut juhtumit, kus enne mõne suure ettevõtte turule tulekut tuleb turule mõni sama nimega pisike putka, et pärast oma ärinimi kalli hinnaga ära müüa," lisas ta.

Kas nimesõda võis olla ka üks põhjustest, mis Bauhausi tulek Eestisse venis, polnud võimalik tuvastada, sest Soome Bauhausi tegevjuht Marina Vahtola teemat kommenteerida ei soovinud. Ka kaebuse esitanud Saksamaa Bauhausi peakontorist polnud võimalik leida kedagi kommentaariks.

Täiesti juhuslik olevat ka asjaolu, et kunagi just Marek Jooni asutatud Ehitus Service eelmise aasta lõpus nimeks hoopis Bauhof võttis. See saksakeelne nimi aitavat ettevõttel laieneda Lätti, Leetu ja Ukrainasse, oli nimevahetuse põhjenduseks. Bauhofi tegevjuhi Mart Vau sõnul analüüsiti nime valides 600 erinevat nime, pidades silmas turgusid, kuhu planeeriti minna. "Tegime ka juriidilise analüüsi ning eksperdid ütlesid, et sellega ei tohiks probleeme tulla. Bau-laiendiga on hästi palju ettevõtteid ja see on sama levinud nagu sõna "ehitus" ise," ütles Vau. "Marek Joonil polnud selle nimevalikuga midagi pistmist. Mis põhjusel oli loodud aga OÜ Bauhaus, ma tõesti ei tea."

Kaubamärkide üle vaieldakse sageli ja pikalt
Kaubamärgivaidlused on tegelikult üsna tavaline nähtus - sellega on kokku puutunud mitmedki tuntud ettevõtted.

Kaubanduskoja presidendi Toomas Lumani juhitud firma Nordecom on oma nimele registreerinud Kuld Lõvi kaubamärgi ja lamava lõvi kujutise. Pärnumaal tegutseb aga juba aastaid trahter Kuld Lõvi, mille omanik Aivo Karu on Lumani peale väga pahane, süüdistades teda identiteedivarguses.

"Identiteedivarguse eesmärk on panna Eesti rahvale enam kui 200 aasta jooksul mällu salvestunud legendaarse meelelahutuskoha nimi oma uuele Tallinna hotellile," kommenteeris trahteri omanik Karu.

Mehe sõnul on Pärnumaal asuv kõrtsihoone kahesaja aasta jooksul valdavalt kannud nime Kuld Lõvi. Seda nii eesti, vene kui ka saksa keeles. Hoone on samuti 1998. aastast muinsuskaitse all nimega Kuld Lõvi.

Samuti tahab Lumani firma, et ka Pärnumaal arendatavat kinnisvarapiirkonda ei arendataks enam Kuld Lõvi nime all.

Vaidlus rikkus plaanid
Terav kählemine sarnase kaubamärgi üle võis saada ka põhjuseks, miks Saksa odavkett Lidl Eesti turule tulemisest loobus. Tõsi, Lidl ise põhjustas loobumist strateegia muutusega.

Kaubamärgivaidlus aga sai alguse sellest, et Säästumarketite omanik Kesko vaidlustas Lidli õiguse registreerida Eestis nimetatud kaubamärgid, mis sisaldavad sarnast kasti-sees-ring-logo, mis on mujal Euroopas tuntud kui Lidli kaubamärk.

Kaubamärgi üle on vaielnud ka Eesti rõivatootja Baltika, kelle märgi Monton registreerimise vaidlustas maailmakuulus Prantsuse veinitootja Baron Philippe de Rothschild S. A.. Kolm päeva pärast prantslaste protesti esitamist tööstusomandi apellatsioonikomisjonile teatas Baltika börsile uue rahvusvahelise rõivakaubamärgi Monton kasutuselevõtust.

Pikalt on vaielnud Kesko OY ja Eestis ehituspoodi pidava KR Kaubandus kaubamärgi K-Raua üle. Nimelt esitas 2002. aasta augustis Soome kaubanduskontsern Kesko OY kohtusse hagi K-Raua kaubamärgi all tegutseva KR Kaubanduse ASi vastu.

Aastatepikkune tüli
KR Kaubanduse AS registreeris 1996. aastal K-Raua kaubamärgi Eestis oma nimele ja kui Kesko oma K-Rauta kaubamärgiga siinsele ehitustarvete turule tulla tahtis, leidis suurfirma, et endine äripartner segab oma äravahetamiseni sarnase kaubamärgiga tema tegevust. K-Raua registreerinud KR Kaubanduse juhatuse liige Karl Juha Lindström sõlmis Keskoga lepingu 1994. aastal.

Koostööleping võimaldas tal müüa kaupu K-tunnuste ja nimedega, kuid kõik kaubamärgid pidid seejuures Keskole jääma.

Maakohus käskis KR Kaubandusel K-Raua kasutamise lõpetada, kuid Tallinna ringkonnakohus leidis, et K-Rauta kaubamärgi üldtuntus jäeti põhjendamata. Pealegi kogus K-Rauta kaubamärk Eestis tuntust alles pärast kaupmeeste omavahelise tüli puhkemist.

Soomes K-Rauta nime all kaupa müüv Kesko teeb seda Eestis hoopis K-Rautakesko nime all.

Kommentaarid
Merle Rihma, Mainori Kõrgkooli ärieetika õppejõud

Kui juba kohtusüsteemid on leidnud, et mingi kaubamärgi registreerimine võis olla pahatahtlik, siis ei ole siin mingit küsimust, kas see on eetiline või mitte.

Viimasel ajal näivad sellised asjad siiski tavapärase käitumisena.

Näitena võib tuua Elioni kaubamärgi turuletuleku, kus ilmus välja ka üks sama nimega Pärnu firma - võib-olla oli see juhulik, aga võib-olla pahatahtlik. Seda ei tea kunagi.

Kuigi äris vahendeid ei valita, siis ettevõtja soovi korral oma head mainet säilitada tasuks sellest hoiduda.

Margus Tähepõld, MKMi tööstusomandi apellatsioonikomisjoni sekretär
Antud juhtumil soovis OÜ Bauhaus registreerida märgi "Bauhaus", et saada ainuõigus selle kasutamiseks kaubandus- ja finantsteenuste osutamisel. Vaidlustaja aga väitis, et talle kuulub suurem õigus sellele märgile, ja komisjon leidis need nõuded olevat põhjendatud. Tuginedes vaidlustaja esitatud tõenditele, leidis apellatsioonikomisjon, et OÜ Bauhaus taotlus oli esitatud kaubamärgiõiguse tähenduses pahauskselt, mida tuleb väga harva ette.

Komisjoni otsust edasi kaevatud pole ning patendiamet on selle taotluse menetluse ka lõpetanud.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
04. October 2009, 15:19
Otsi:

Ava täpsem otsing