Hispaania majandusime vajab uut vedurit – kinnisvarast on toss väljas

06. märts 2008, 14:31

Pea kümme aastat andis Hispaania
majanduskasv teistele euroala riikidele silmad ette ning viis hispaanlased
itaallaste suureks meelehärmiks jõukuselt neist mööda.

Nüüd aga, kus odava raha ajad on läbi ning kinnisvarabuum kogu Euroopas järgi annab, on ka Hispaania majandusime alustalad vankuma löönud. Kinnisvaraturu jahtumine võib Hispaania SKP kasvule pikkadeks aastateks piduri peale panna ning sisserändajaist, kelle katkematu juurdevool on majandust käigus hoidnud, on täna hispaanlaste silmis saanud peamine peavalu.

Selle mure on pühapäevastel parlamendivalimistel revanši lootev parempoolne Rahvapartei oma valimisvankri ette rakendanud koos kriitikaga sotsialistist peaministri José Luis Rodriguez Zapatero majanduspoliitika pihta. Inflatsioon on kõrge, tööpuudus kasvab Euroopa ühes kiireimas tempos ning vajalikud struktuurireformid on kinnisvara- ja laenuralli aegadel unarusse jäänud.

Kinnisvaral on Hispaania majanduses väga suur osa - 18% SKPst. Kui kinnisvarainvesteeringud järsult kahanevad, näiteks nelja aasta perspektiivis 10%le, kärbiks see aastast majanduskasvu kahe protsendipunkti võrra, rehkendab Briti ajalehe Financial Times kolumnist Wolfgang Münchau ja prognoosib Hispaaniale vähemalt viis aastat olematut majanduskasvu. Märgid on igatahes kurjakuulutavad – kui kinnisvarabuumi haripunktis kasvas uute ehituslubade väljastamine aastas ca 25%, siis läinud aasta sügisel oli number miinusmärgiga 20%. Elamute hinnad pole veel nii hullusti kukkunud – sel nädalal avaldatud Briti kinnisvaraekspertide liidu (RICS) ülevaates aeglustus hinnatõus Hispaania eluasemeturul mullu 3%le eelnenud aasta 9%lt, jäädes siiski plussi, kuid Münchau arvates on suurem langus vaid aja küsimus. 1995-2007 on elamispinnad Hispaanias kallinenud nominaalhindades kolm ja reaalhindades kaks korda. Täna on tõusutsükkel pöördumas ja turul juba tuntav ülepakkumine. Hispaania keskpanga sõnul võib eluasemeturg olla 30% ülehinnatud.

Kümme aastat on Hispaania majandus kasvanud euroala keskmisest kiiremini. Tänavu ennustab Euroopa Komisjon, et euroala neljanda suurima majandusruumi SKP kasv aeglustub läinud aasta 3,8 protsendilt 2,7 protsendile, mõnedel hinnangutel aga juba vähem kui 2%le. Tööpuudus kasvas veebruaris viiendat kuud järjest – tööta on 2,3 miljonit inimest, mis on kõrgeim näitaja 1998. aastast. Analüütikute hinnangul ei piirdu langus enam kinnisvaraturuga vaid on laienenud ka majanduse muudesse sektoritesse.

Majanduskliima halvenedes pole hispaanlaste peamiseks mureks enam terrorism ega tööpuudus, vaid sisseränne, mida opositsioon on kasutanud kiilu ajamiseks sotside ja nende peamise valijaskonna vahele. „Sinikraedel” on majanduslanguses enim kaotada. Parempoolsed süüdistavad, et riigi immigratsioonipoliitika on liiga leebe – 2000. aastast on riiki tulvanud ligi neli miljonit sisserändajat, kes on täitnud enam kui pooled uued töökohad. Eriti teravalt kritiseerib Rahvapartei juht Mariano Rajoy valitsuse 2005. a otsust legaliseerida 800 000 illegaalset immigranti, mis opositsiooni sõnul on üksnes õhutanud uute tulijate tulva. 2007. a loenduse järgi moodustavad immigrandid Hispaania elanikkonnast 10%. Opositsioon tahab sisserändetingimusi karmistada ning nõuda, et immigrandid õpiksid selgeks ka hispaania keele ja kombed.

Kinnisvarabuumi harjal on Hispaania tänaseks vähe teinud majanduse nõrkade kohtade kindlustamiseks, olgu selleks aeglane tootlikkuse kasv, nõrk tehnoloogiline baas või suur jooksevkonto defitsiit, mis küünib 10%le SKPst. Nüüd on hõlpsa kasvu ajad ümber saamas ning ka Hispaania majandus vajab uut, pigem tootlikkuse tõusul tuginevat kasvumudelit.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
01. August 2008, 13:29
Otsi:

Ava täpsem otsing