Masin teab, mida sa näed

06. märts 2008, 18:35

Ajuskänneri abil on võimalik öelda, kas
inimene vaatab parajasti kassi, kala või jalgratast.

Teadlased töötasid välja arvutil põhineva tehnoloogia, mis võimaldab ajuaktiivsuse põhjal täpselt ennustada, milliseid fotosid inimene vaatab.

Ameerika teadlased kasutasid tavaliselt haiglates kasutavat magnetresonantstomograafiat, et leida seaduspärasid mustvalgeid fotosid vaadanud katsealuste ajuaktiivsuses. Nende seaduspärade alusel suutis arvuti üheksal juhul kümnest korrektselt ennustada, millist fotot inimene parajasti vaatas. Huupi ennustamise puhul olnuks õigeid pakkumisi umbes kaheksa tuhandest, kirjutas The Guardian.

Sama tehnoloogiat võib tulevikus kasutada näiteks inimeste unenägude või mälupiltide visualiseerimisel.

Värskelt teadusajakirjas Nature ilmunud artiklis kirjeldavad teadlased California ülikoolis professor Jack Gallanti käe all tehtud katseid. „Lähitulevikus võib olla võimalik ainuüksi ajuaktiivsuse põhjal rekonstrueerida inimeste visuaalseid kogemusi. Kujutagem ette sellist mõtteid lugevat seadet, mis suudaks rekonstrueerida neid kogemusi suvalisel ajahetkel.”

Mis saab aga siis, kui isiku aju uuritakse tema tahte vastaselt? Teadlaste sõnul kuulub see mõte hetkel siiski ulme valdkonda, sest meetodit saab kasutada vaid visuaalsete kujutiste puhul ning töö käib suhteliselt kohmaka magnetresonantstomograafi abil, mis kasutab ülitugevaid magneteid.

Tarkvara, mis ajuaktiivsusnäitajaid lahti kodeerib, nõuab iga inimese puhul eraldi seadistamist. Selleks kulub mitu tundi uuringuid.

Kuid tulevikus, kui ajuskännerid teevad edusamme, võib see meetod tekitada küsimusi privaatsfääri sekkumisest. Teadlaste sõnul võib küsimus selle tehnoloogia abil privaatsfääri sekkumisest kerkida üles 30-50 aasta jooksul. „Me usume, et kedagi ei kaasata sellistesse aju-uuringutesse tema tahte vastaselt, salaja või nii, et inimesel pole täit teavet, mis temaga sünnib,” ütles Gallant.

Meetod põhineb funktsionaalsel magnetresonantstomograafial, mida meditsiiniasutustes kasutatakse selleks, et jälgida ajuaktiivsust erinevates aju osades. Esmalt uuritakse visuaalset ajukoort ning häälestatakse tarkvara, selle protsessi käigus vaatab uuritav viie tunni jooksul tuhandeid kujutisi.

Nende kogutud andmete põhjal hakkab dekooder aru saama, kuidas uuritava aju kodeerib visuaalset informatsiooni. Seejärel võetakse uus valik fotosid ning dekooder asub nende põhjal ennustama, milline võiks olla katsealuse ajuaktiivsus, kui ta neid ülesvõtteid näeb. Kolmanda sammuna vaatab katsealune ajuskänneri all teisest valikust võetud ülesvõtteid.

„Me vaatame ennustatud aktiivsusi ning võrdleme neid katsealuse tegeliku aktiivsusega ning teeme selle põhjal pakkumise,” ütles Gallant.

Tarkvara suutis juhul, kui valikusse oli võetud 120 fotot, ennustada katsealuse reaktsioone korrektselt üheksal juhul kümnest. Tuhandese fotovaliku puhul läks täppi 8 pakkumist kümnest. Kui tarkvara oleks teinud ennustusi juhuslikkuse põhjal, läinuks täppi 0,8 protsenti pakkumistest.

Teadlased oletavad, et kui valikus oleks miljard erinevat fotot, siis oleks tabavusprotsent 20. See näitaja on Gallanti sõnul piisavalt hea selleks, et tarkvara võiks jõuda reaalselt kujutiste rekonstrueerimiseni, ehk pakkuda välja, mida inimene tegelikult näeb. Nii võiks ju tulevikus ennustada, mida inimene unes näeb või piltlikustada tema mälestusi.

Paraku ei võimalda meetod teha katseid liikuvate kujutistega, sest ajuskänner teeb ülesvõtteid vaid iga 3-4 sekundi tagant.

Belgia Li?ge’i ülikooli teadlane Steven Laureys ütles, et sellist lahendust võiks näiteks kasutada koomas patsientide vaimse seisundi analüüsimiseks.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

Vaata kogu kava
Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. March 2008, 18:35
Otsi:

Ava täpsem otsing