Edu aktsiaturul eeldab megatrendide jälgimist

Artikkel

- Uudised
- Kristo Kiviorg
- 6. märts 2008 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Edu aktsiaturul eeldab megatrendide jälgimist
Edukad aktsiainvesteeringud saavad alata alles siis, kui inimene suudab ennast hästi juhtida. Mina pole seda suutnud ning seetõttu on tulnud vastu võtta ka rahalisi kaotusi (õnneks mitte märkimisväärseid). Kuid ma õpin ja saavutan tulevikus kindlasti kõrge professionaalsuse.
Kõik saab alguse eesmärgistamisest - kuidas, millal ja kui pikaks ajaks ma midagi ostan. Ehk enne raha kühveldamist börsile üritan kokku panna strateegia - millal sisenen, kui suure summaga ning milliste perioodide tagant ostan lisaks, millal ja kuidas aktsiaid maha müün jne. Paigas põhimõtted ei lase emotsioonidel kasvada ning aitavad vähendada turu tõmbetuultest ning kollektiivsest teadvusest tingitud tõmblemisi.
Strateegia on ühendatud väikeste ja suurte mõjuritega. Suurteks mõjuriteks on kliima soojenemine, ökoloogilise mõtteviisi pealetung, infotarbimise harjumuste muutumine ehk muutuv meedia, tehnoloogia areng ning kasvav energiapõud. Kõik see mõjutab ettevõtteid ning inimesi. Üks küsimus investeerimisel konkreetsesse ettevõttesse ongi, kas tema tegevused haakuvad mingil moel suurte mõjuritega, kas need suured tegurid toetavad kuidagi firma tegevust või mitte.
Halb on siis, kui firma liigub nendele ristivastupidises suunas. Näiteks võib tuua USA autotööstuse, mis pikka aega ignoreeris (kuigi tulemused olid veel head) ökoloogilist trendi.
Kui ma oleks mõne suusakeskuse omanik Eestis, oleksin väga murelik, sest minu äriplaan oleks vastuolus tõsiasjaga kliima soojenemisest. Ilmselt on vaid aja küsimus, millal Baltika mingi uue ökoloogilise tootega välja tuleb. Praegu mul ühtegi Baltika aktsiat ei ole, on vaid Eesti Telekom.
Tehnoloogia areng pakub telekomile metsikult uusi võimalusi ning tulevikus on vastavad firmad üha rohkem meelelahutust pakkuvad ettevõtted. Tõsiasi, et inimesed üha enam virtuaalelu elavad, on pluss telekomisektorile.
Lisaks suurtele teguritele mõjutavad inimeste käitumist ning ettevõtteid regionaalsed ning riigipõhised mõjurid. Nendele pihta saada on märksa keerulisem kui megatrendidele. Siin aitab natuke ajalugu, aga mitte täielikult. Kuna majandus on globaalne, mõjutavad regiooni ja riiki ka mingid sündmused mujal ning seda mõju on keeruline hinnata.
Eesti on seni liikunud kümneaastase arengutsükli kaupa, tuleviku jaoks ei tähenda see fakt iseenesest midagi. Fakt on aga see, et igale buumile järgneb langus, sellele stabiliseerumine (platoo) ning siis jälle uus tõus. Küsimus on, kui kaua võtab aega järjekordse platoo läbimine.
Seega võib öelda, et üheks väikemõjuriks on trend ise. Oluline on aru saada, kas ollakse selle alguses, laineharjal, lõpus või on juba tegemist ülemineku etapiga (praegu viibime just selles faasis).
Siit võib leida ka põhjuse, miks Arco Vara ja Ekspress Grupi aktsiad hakkasid pärast börsidebüüti kolinal alla tulema - peole jõuti lihtsalt liiga hilja.
Nimetatud firmade aktsiate langus polnud seotud niivõrd nende ettevõtete endi, vaid meelsuse muutusega turul.
Üheks oluliseks indikaatoriks minu jaoks on vähemuse käitumine. Ei ole mõtet analüüsida massi, vaid hoopis seda 5-10 protsenti inimestest, kes käituvad teisiti. Innovatsioon saab alguse just nende hulgast, mitte keskmisest inimesest.
Viimane jookseb trendiga kaasa, mitte ei ole nende tekitaja.
Ehk lühidalt öeldes - vähemus loob innovatsiooni ning trende.
Hetkel kuum