Lõpp Villu Reiljani vintsutustele?

Villu Reiljanit ähvardab oht kaotada midagi väga olulist ja intiimset. Nimelt taotleb prokuratuur, et riigikogu liikmelt võetaks saadikupuutumatus. Praeguseks on litter õiguskantsleri ees, kes selle peagi riigikogule söödab.

Varem on puutumatus röövitud neljalt reformierakondlaselt: Siim Kallas, Heiki Kranich, Margus Hanson ja Jaanus Tamkivi. Ülejäänud juhtumid on jäänud pelgalt ähvardusteks. Ka neljast musketärist ei lintšitud kedagi - natuke solgutati ja kogu nali, vaid Hansonile määrati rahatrahv. Ajaloolise kogemuse järgi otsustades võiks Reiljangi üsna julgelt tulevikku vaadata: välk tabab üht neljast.

Esimesena taasiseseisvunud Eestis loovutas privileegi Kranich 1996. aastal Lääne-Eesti Panga filiaalis toimunud tehingute tõttu. Uuest jõuvõttest jahmunud riigikogu hääletas toona üksmeelselt, taustamaterjalid jõudsid hääletajateni mõni minut enne hääletuse algust. Hiljem pole õiguskantsler nii mõjusalt töötanud, ent see pole siiski saanud protseduurile takistuseks.

Tamkivi jäi puutumatusest ilma 2005, sest Kuressaare linnapeana tundus tal olevat firmade suhtes maitse-eelistusi. Hansonit sakutati, sest ta oskas riigisaladusega portfelli ära kaotada. Mille eest Kallasega nii ümber käidi, teavad kõik - ehkki enamasti ebamääraselt. Kes vana asja ikka meelde tuletab.

Põhiliselt on probleem olnud vägitükkides, mis tehti enne saadikuametisse astumist. Reiljanitki kahtlustatakse parteile rahanuiamises kolme aasta eest. Maadevahetus sedapuhku asjasse ei puutu, see on vaid kirss prokuratuuri tordil.

Reiljani juhtumi käsitlemist alustas oma viimasel tööpäeval Allar Jõks. Samas peaks ka järgmine õiguskantsler Indrek Teder asjakorraldusega piisavalt tuttav olema. Tosin aastat tagasi mängis ta vastasmeeskonnas ning kaitses advokaadina Kranichit.

Igor Gräzin õpetab juba prokuratuuri: juhtum on lihtne, miks te kiiremini ei tööta? Tema kahtluste järgi võib olla probleeme kaasuse kokkupanemisega.

Igal juhul passib meenutada Tedre kunagist kaitsealust, kes ise innukalt saadikupuutumatusest loobus. Kui juba kord puutumatuse kallale minnakse ja süüdistus esitatakse, on lootust, et lõpeb aastatepikkune teadmatus ning protsess leiab üht- või teistpidi selge lahenduse. Ka Äripäeva arvates on õudne lõpp parem kui lõputu õudus.

Tõsi, süüdimõistmine võib tähendada parlamendikohast ilmajäämist. Vaevalt see hiljuti keskkonnaministri ametist vabanenud Reiljanile rõõmu teeks ning ka Rahvaliitu tabaks tõsine löök. Ent kui asjad tõesti sedasi peaks minema, pole vähemalt süüdlast vaja kaugelt otsida.

Autor: ÄP