Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Villu Reiljani Rävala maja lugu jõudis uude etappi
Riigiprokuratuur esitas keskkonnaministeeriumi Tallinnas asuva Rävala puiestee maja müügi uurimisega seoses õiguskantslerile ettepaneku võtta Reiljanilt, kes oli maja müügi ajal 2006. aastal keskkonnaminister, saadikupuutumatus.
Nimelt ilmnes, et Reiljanit esindav advokaat oli küsinud ministri erakonnale Rahvaliidule toetust Aivo Pärna osalusega firmalt GoBus. Pärnale kuuluv Wipestrex Grupp osales maja enampakkumisel. GoBusi emafirma GoGrupi üks omanikke Tiit Pruuli on öelnud, et toetust küsiti advokaat Tarmo Silla kaudu Rahvaliidule.
"Summa suurust ei mäleta, aga see oli nii suur, et arutasime seda omanike tasemel ja leidsime, et ei ole mingisugust põhjust raha anda," ütles Pruuli.
Nüüd aga taotleb keskkonnaministeerium sama kinnistuga seotud kohtuvaidluste kulude katteks riigieelarvest 36,2 miljonit krooni. Valitsus eile rah aeraldamist veel ei otsustanud.
Reiljan ütles prokuratuuri avaldust kommenteerides, et keegi pole temale seoses Rävala puiestee maja müügi uurimisega süüdistust esitanud.
"Kohtumenetluse huvides, et sellele igati kaasa aidata, siis hääletan saadikupuutumatuse äravõtmise poolt," teatas Reiljan hiljem nõuniku vahendusel.
Riigikogu Rahvaliidu fraktsioon ei hakka erakonna endise juhi saadikupuutumatusest ilmajäämist arutama enne, kui selleks on nn ametlik alus. Fraktsiooni pressinõuniku Manuela Pihlapi sõnul on kahetsusväärne, et Reiljanile sai prokuratuuri pöördumine õiguskantsleri poole teatavaks ajakirjanduse vahendusel. "Ametlikult ei ole Villu Reiljanit sellest teavitatud," rõhutas Pihlap.
Ka Reiljani kaitsja Aivar Pilv tuli välja avaldusega, kus süüdistab riigiprokuratuuri Reiljani põhiõiguste ja kaitseõiguste rikkumises. "Antud juhul on prokuratuur enneaegselt, rikkudes Villu Reiljani õigust esitada kõik omapoolsed vastuväited ja taotlused kahtlustuse kummutamiseks, asunud taotlema isikult saadikupuutumatuse äravõtmist süüdistuse esitamiseks. Sellega on prokuratuur juba eelotsustuslikult võtnud seisukoha isiku süü küsimuses enne kahtlustatava ja tema kaitsja taotluste esitamist ja sisulist lahendamist. Ainuüksi see fakt kummutab eelduse kõigi asjaolude igakülgsest hindamisest isiku süü küsimuse kaalumisel. Kohtueelne menetlus mitte ainult ei pea olema, vaid ka näima õiglane," teatas Pilv.
Prokuratuur teatas, et kahtlustavate advokaatidele anti toimikud tutvumiseks 15.-18. veebruarini. Selle aja jooksul oli neil võimalik esitada avaldusi ja taotlusi seaduses ettenähtud korras. Ettenähtud tähtaja möödumisel on prokuratuur esitanud taotluse õiguskantslerile.
Kui riigikogu võtab Villu Reiljanilt saadikupuutumatuse, on Reiljan alles viies riigikogu liige, kellelt Eesti taasiseseisvumisest alates puutumatus võetakse.
Varem on saadikupuutumatusest ilma jäänud neli reformierakondlasest riigikogulast: Heiki Kranich, Siim Kallas, Margus Hanson ja Jaanus Tamkivi.
Nendest meestest vaid Kranich on nüüdseks poliitikast tagasi tõmbunud. Kallas teeb edukalt karjääri Brüsseli võimukoridorides, Hanson on Tartu abilinnapea ning Tamkivi keskkonnaminister. Ajalugu näitab, et saadikupuutumatuse äravõtmisele pole mõtet vastu punnida, vaid targem on sellest ise loobuda. Nii on lubanud ka Reiljan hääletada oma saadikupuutumatuse võtmise poolt, kui asi hääletusele tuleb.
1996. aastal võttis riigikogu saadikupuutumatuse Heiki Kranichilt, kelle suhtes algatati kriminaalasi, milles teda süüdistati ametiseisundi kuritarvitamises omaaegses Lääne-Eesti Pangas.
Kaks aastat hiljem kaotas saadikupuutumatuse Siim Kallas, kelle vastu esitati kriminaalsüüdistus 10 miljoni dollari kadumises. Kallas on aga veenvalt tõestanud, et saadikupuutumatuse kaotus ei takista edukalt valimistel kandideerimast.
2005. aastal jäid saadikupuutumatusest ilma veel kaks reformierakondlast - Margus Hanson ja Jaanus Tamkivi. Neist esimene sattus uurimise alla seoses riigisaladusi sisaldavate dokumentide kaotamisega ning on seni ainus saadik, kes on kohtus süüdi mõistetud.
2005. aasta sügisel võttis riigikogu saadikupuutumatuse Tamkivilt, sest uuriti tema tehinguid Kuressaare linnapeana. Kohus Tamkivi süüdi ei mõistnud.
Ammustel lindiskandaali aegadel on riigiprokuratuuris korra arutatud ka Keskerakonna juhilt Edgar Savisaarelt saadikupuutumatuse võtmist, kuid uurimismaterjal ei võimaldanud teha lõplikku otsust, kas esitada sellekohane taotlus õiguskantslerile või mitte.
Riigikogu liige on puutumatu. Teda saab kriminaalvastutusele võtta ainult õiguskantsleri ettepanekul riigikogu koosseisu enamuse nõusolekul.