Pühapäev 4. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Bakterid tekitavad vihma

07. märts 2008, 15:20

Bakteritel on vihma tekitamises oluliselt
suurem roll kui varem arvatud, leidsid Louisiana ülikooli bioloogiaprofessor
Brent Christner koos kolleegidega Prantsusmaalt ja Montanast.

Bakterid omavad suurt mõju veeringele, kliimale, globaalsele soojenemisele ja põllumajandusele, selgus ajakirjas Science avaldatud uuringu tulemustest.

Vihmapiisa moodustumiseks peab atmosfääris olema väikseid osakesi, millele veeaur saab kondenseeruma hakata. Selleks kõlbavad väiksed tahmakübemed või tööstuslikku päritolu aerosoolid. Aga ka bakterid, mis on elututest kondensatsioonituumakestest isegi tõhusamad, sest saavad jää moodustumist kiirendada, kirjutas Science Daily.

Vihma tekitavad bakterid elavad taimedel ning satuvad tuule abiga atmosfääri. Seejärel hakkab nende ümber moodustuma jää ning lõpuks sajavad nad vihma või lumega alla. Kui kasvõi ühel bakteril õnnestub uues asukohas maanduda sobivale taimele, on organism suutnud täita oma eesmärgi – laiendada leviala.

„Kui bakter ei suudaks jää moodustumist soodustada, siis ei oleks tal mehhanismi tagasi maapinnale pääsemiseks,” ütles David Sands Montana osariigi ülikoolist. Teadlased on leidnud vihmabaktereid kõikjalt üle maailma – Montanast, Californiast, USA idaosast, Austraaliast, Lõuna-Aafrikast, Marokost, Prantsusmaalt ja Venemaalt.

„Mu kolleeg David Sands esitas idee vihmabakteritest üle 25 aasta tagasi, kuid vähesed võtsid teda siis tõsiselt. Nüüd on aga hakanud kogunema usaldatav hüpoteesi toetav andmestik,” ütles Christner.

Vihmabakterite uurimise muudab oluliseks ka asjaolu, et enamikul juhtudel on tegemist taime patogeenidega, kes vähendavad põllukultuuride saagikust. „Taimekahjurite uurimise puhul on tavaline, et keskendutakse vaid nende elutsükli sellele osale, mil nad taimedele otsest kahju teevad,” ütles Christner. „Levimine atmosfääri abil on aga bakteritele väga kasulik strateegia, millele pole siiani tähelepanu pööratud.”

„Elusorganismide rollile on atmosfääriprotsesside uurimisel siiani väga vähe rõhku pandud. Me oleme aga leidnud neid baktereid kõikjalt, kuhu vaatasime,” ütles Christner. „Töö on multidistsiplinaarse tähtsusega, ühendades omavahel ökoloogia, mikrobioloogia, taimepatoloogia ja klimatoloogia. See avab uue uurimissuuna ja demonstreerib selgelt, et oleme tegemas alles esimesi samme kliima ja biosfääri seoste mõistmisel.”

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
07. March 2008, 15:20
Otsi:

Ava täpsem otsing