Laupäev 10. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eriveoste transportimine vajab pikka eeltööd

Ain Alvela 10. märts 2008, 00:00

Lubjakivi kaevandaja ja töötleja ASi Nordkalk tehasejuhi Toomas Posti sõnul tuleb ettevõttel aastas raskeveoteenustele tellimusi teha umbes 30 korda. Viimase aja üks suuremaid projekte ses valdkonnas oli Nordkalkil mullune uue kivipurustusliini soetamine Karinu ja Vasalemma karjääri jaoks. Liini transportimise puhul on tähtis viiest seadmest koosnev komplekt võimalikult kiiresti ühest punktist teise saada, et masinad asjatult ei seisaks. Purustussõlme transpordiasendisse panek ja vedu võttis kaks päeva.

"Teenuse hinna aluseks on läbitud kilometraaž, mis algab teenusepakkuja õuelt ja ka lõpeb seal," iseloomustab Post. "40-45 tonni kaaluvate veoste vedajaid on Eestis mitmeid, raskemate koormate puhul on vedajate ring aga juba väiksem."

Posti hinnangul on transpordifirmad operatiivsed. Ainus kord, mil Nordkalkil vedaja leidmisega probleem tekkis, oli jõulude ja 1. jaanuari vahelisel ajal.

Mullu oma tootmise Lasnamäe tööstusparki üle viinud Baltika haldusdirektori Madis Läntsi sõnul valiti kolimisteenuse puhul kahe pakkuja vahel.

"Kolimisfirma oli KLG Eesti. Enamik transporti oli kolimisfirma tellimuses sees, väiksemas osas kasutasime ka oma transporti," kirjeldab Länts. "Mängisime vedajaga kogu protsessi mitmel korral teoreetiliselt läbi, mistõttu õnnestus probleeme vältida."

Eeltöö kestis mitu kuud, sest objekt, kolimise iseloom ja logistika olid suhteliselt keerulised. Kolimine ise kestis natukene üle kahe nädala. Kolimise maksumust Länts nõus avaldama ei ole, mööndes küll, et hind ja kvaliteet olid paigas.

"Esmatähtis oli vastutus, kolimise aeg ning kvaliteet," iseloomustab Länts kolija jaoks olulisi kriteeriume.

Baltikat kolinud KLG Eesti Eesti-siseste projektide juht Halger Sander ütleb, et teenuse hinda mõjutavad veetavate esemete maht, marsruudi iseärasus, ligipääsud, korrused, seadmete kaal, tellija poolt veo korraldamiseks etteantud aeg ning tõstukite ja kraanade vajadus.

"Kõigi suurte kolimiste või muude erivedude puhul teeme kolimiseelse ülevaatuse, mille käigus selguvad vajadused, täpne maht jm tingimused. Teenuse hind sõltub ajakulust ja vedamise tingimustest," märgib Sander.

Sanderi hinnangul on erivedude järele nõudlus Eestis kindlasti olemas, sest tootmise efektiivsemaks muutmine eeldab järjest uute tööstusseadmete soetamist.

ASil Kalev Chocolate Factory on eriveose teenust läinud vaja kommivabriku kolimisel Tallinnast Jürisse aastal 2003. Kogu kolimine osteti toona ASilt Solidum. Enamik tootmisliine monteeriti lahti, eriveosena oli vaja transportida vaid mõningad suured mahutid.

"Kuivõrd kogu kolimine sai väga põhjalikult ette planeeritud, ei tekkinud eriveoste osas mingeid probleeme," ütleb Kalev Chocolate Factory tehnikaarenduse juht Toomas Aguraiuja.

Solidumi juhataja Reedik Roots märgib, et ettevõttel on viimasel paaril aastal tulnud kolmel-neljal korral mõni tehas ühest kohast teise kolida. Lisaks kommivabrikule on veetud näiteks Tere ja Kalev Paide Tootmise seadmeid.

"Oleme demonteerinud, renoveerinud, välja ehitanud ja paigaldanud nii üksikuid seadmeid kui ka terveid tootmisliine," selgitab Roots. Töö õnnestumiseks on tema hinnangul oluline, et tellijal oleks oma vajadustest selge ettekujutus.

"Sellised veosed on väga kulukad ja kui projekti kulgemise käigus selgub, et klient on midagi ringi mõelnud, siis ei ole lisakulutustest pääsu," ütleb ta. "Kindlasti tuleb sõlmida ka leping, kus on määratud mõlema poole kohustused, vastutuse ulatus ja tööde maht, vajadusel ka kindlustus. Meie jaoks on parim konkreetne ja nõudlik klient, kes on asjad enda jaoks läbi mõelnud ja selgeks teinud."

Solidum kasutab oma pakkumiste esitamisel enda välja töötatud arvestuse tabelit, kuhu on sisse arvestatud kõik eeldatavad kulud ja kasum.

Kokkuleppel kliendiga võib töid teostada ka kulupõhiselt.

"Viimasel juhul lepitakse kliendiga kokku ressursi tunnihind ja kasumimarginaal, mis on väiksem kui pakkumusliku projekti puhul, kuna meie riskid on miinimumini viidud.

Eriti suuremahuliste tööde puhul koostame projektipõhise eelarve," selgitab Reedik Roots.

Veebruaris sai metallitööstusettevõtte E-Profiil valmis hiigelkraana, millist siinmail pole enne nähtud. Norra naftatöötlejate käsutusse minev kraana kaalub ligi 100 tonni ja on 47 meetrit pikk.

Endises Dvigateli tootmistsehhis valminud kraana tellija on National Oilwell Varco, USA ettevõte Norra harukontor, kes on spetsialiseerunud nafta- ja gaasitööstuse laevade, puurtornide ja seadmete projekteerimisele ning ehitamisele.

Tegemist on 14. E-Profiilis valminud kraanaga. Esimene ja oma valdkonna suurim kraana (kaal 175 t ja tõstejõud 440 t) väljus tehasest 2006. aastal.

Kraana kokkumonteerimisest ehk suuremgi probleem seondus sellega, kuidas see Muuga sadamasse laevale transportida. Kuna lepingu järgi oli see kraana tootja ülesanne, palkas E-Profiil hiiglase vedajaks raskevedude korraldamisele spetsialiseerunud transpordifirma OÜ JTH Eesti.

Transportimiseks jäeti kraana lõpuni kokku monteerimata, ent sellele vaatamata oli suurem osa üle 80 tonni raske ja 35 meetrit pikk. Viimase vedamiseks pakiti see kaheksateljelisele rekkale, liikumist alustati reedesel õhtul natuke enne keskööd ning saateautodest piiratud veok jõudis oma lastiga Muugale kella kolme paiku öösel.

OÜ E-Profiil arendusjuht Indrek Ustav märgib, et kuigi toode tundub üüratult suur, on selle valmistamisel oluline ülim täpsus.

"Meile lubatakse kolm millimeetrit veatolerantsi 20 meetri peale," iseloomustab Ustav. "E-Profiili töö seisukohalt on oluline, et meestel oleks tsehhis tootmiseks vajalik suure tõstejõuga kraana pea kohal ja tavakeevitajast-lukksepast oluliselt rohkem kiivri all, sest toodang on selline, kus täpsus ja kvaliteet on üliolulised."

"Meie seadmed on suured ja unikaalsed ning nendega tasub ka teha suuri ja unikaalseid asju," selgitab juhatuse esimees Toomas Jõgi.

Varem endise Metallisti tootmishoones tegutsenud E-Profiil kolis Dvigateli 12 000 m2 suurusse tootmistsehhi 2005. aasta lõpus, mil ettevõte hakkas ehituskonstruktsioonide tootmise asemel keskenduma nafta- ja gaasitööstuse seadmete valmistamisele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:23
Otsi:

Ava täpsem otsing