Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Väike ergutus kulub Lätile ära

Sirje Rank 10. märts 2008, 00:00

Eestiga lubas Ivars Godmanis edaspidi tihedamat koostööd maksupoliitikas, odava Vene elektri impordi piiramiseks Eesti aga Lätist ilmselt liitlast ei saa.

Aasta tagasi kinnitas Läti eelmine valitsus inflatsiooni ohjamise kava, millest oli vähe kasu - jaanuari inflatsioon oli 15,8%.

Ma nii ei ütleks. Kõik need meetmed olid suunatud sellele, et muuta laenamine raskemaks. Uute laenude väljastamine on järsult vähenenud, kinnisvarahinnad tulevad alla, maksuameti andmeil on kinnisvaratehingute lõivude laekumine 20 korda vähenenud.

Inflatsioon hakkab alanema hiljem, selles on palju inertsi. Samas moodustas veebruari inflatsioonist lõviosa tubakaaktsiisi tõus. Ja toiduainete kallinemine - juust on Lätis 200% kallim kui Saksmaal. Nüüd on Euroopas hinnad langenud ja ka Läti tootjad peavad hindu langetama.

Mai lõpuni näeme siiski veel inflatsiooni kasvu, sest kallinevad küte ja elekter. See on viimane administratiivne hinnatõus - küte kokku 27% ja elekter 40%.

Kas valitsus plaanib veel meetmeid inflatsiooni ohjamiseks?

Nende asjadega peab ettevaatlik olema. Majanduskasv juba aeglustub - ootame tänavu 7,5% SKP kasvu, mis võib tulla ka väiksem, 6%. Laenukraanid on kinni, tarbimine väheneb väga kiiresti. Et kasv liiga järsult ei aeglustuks, on valitsusel vaja majandust mingil määral ergutada. Ühe võimalusena näeme riigihangete ühtlasemat hajutamist. Et kõik ei kuhjuks detsembrisse, võime tuua ka mõned europrojektid ettepoole. Võib-olla kaalume omaosaluse kriteeriumi ümbervaatamist pangalaenude puhul.

Usun, et detsembriks on inflatsioon aeglustunud ca 9,5 protsendile, ehkki aasta keskmine tuleb kõrgem. Palju sõltub välisteguritest - energiavolinik Andris Piebalgs ütles, et naftabarreli hind võib tõusta 200 dollarile. See on tõsine väide.

Mis saab suurtest projektidest, raamatukogust?

Kuna ehitussektor on raskustes, võib juhtuda, et see on osa majanduse ergutamise kavast, kui saame erastamisest raha. Laenuga me seda projekti ei rahasta.

Kas Merko jääb kõrvale?

Lätis hakkas korruptsiooni vastu võitlev organisatsioon Delna avalikult rääkima suurest skandaalist Eestis, et keegi on uurimise all. Kui on tõsine kriminaaluurimine, siis võib see tõesti mõjutada nende osalemist. Kui on lihtsalt kisa ajalehtedes, siis on teine asi.

Mis saab maksudest?

Maksusüsteemi me ei muuda - ettevõtte tulumaks on 15% ja üksikisiku tulumaks 25%. Tõstame maksuvaba miinimumi. Mingeid plaane progressiivsele maksusüsteemile üle minna ei ole, seda räägib opositsioon. Tuleval aastal hakkame kaaluma reinvesteeritud kasumi maksuvabastust, aga sellisel juhul peab kasum olema tõesti investeeritud materiaalsetesse varadesse.

Aktsiisidega jõuame Eestile järele tuleval aastal. Edaspidi teeme Eestiga maksupoliitika alal rohkem koostööd - nii lähedased ja tihedais sidemeis naabrid ei saa erinevat poliitikat ajada.

Kuidas kommenteerite devalveerimisjutte?

Import juba väheneb, eksport veel kannab ning kaubandusbilanss paraneb, pole mõtet sellist juttu rääkida.

Eesti tahab piiranguid elektri impordile riikidest, mis ei pea ostma CO2-kvoote. Mida arvab Läti?

See on probleem, sest meie oleme importijad, mitte eksportijad. Ma ei näe selleks eriti palju võimalusi. Kui kolmandad riigid saavad WTO liikmeteks, ei ole ELil lihtne elektri ekspordi- või imporditariife kehtestada. Ja teisalt - kas CO2- kvoodi ost on kohustuslik riikidele väljaspool ELi?

Meie ehitame lisaks Balti ühisprojektile Ignalinas ise veel vähemalt kaks uut jaama.

Läti majanduskasv võib tänavu aeglustuda läinud aasta 10,6 protsendilt 7 protsendile, teatas reedel Läti majandusministeerium.

Peamiseks kasvu aeglustumise põhjuseks on karmistunud laenutingimused ja sisenõudluse vähenemine.

Inflatsioon aga kiireneb edasi, eeskätt aktsiisimaksude tõstmisest, ning võib aasta kokkuvõttes kerkida läinud aasta 10,1 protsendilt 13 protsendile, prognoosib ministeerium. Sealt edasi on oodata hinnatõusu aeglustumist.

Jaanuari lõpuks oli uute laenude väljastamine Läti majapidamistele ja ettevõtetele kasvanud aasta arvestuses 31,8%, mis on Läti keskpanga andmeil madalaim näitaja 2000. aasta septembrist. Pikka aega oli kasvutempo 50-60%.

"On hea, et olukord rahuneb. Teisalt - kui ettevõtete rahastamine peatub, on see majandusele külm dušš," kommenteeris ajalehele Biznes & Baltija SEB Unibanka laenuosakonna juht Arnis Škapars.

Läti kinnisvaraturul on tüüpkorterite hinnad langenud 17-20% ning uusarendus soikunud, ehituses kasvasid mahud läinud aasta viimases kvartalis eelnenud aastaga võrreldes kaks korda vähem. Aasta arvestuses kahanes jaekaubanduse käive 0,7%, mis on esimene tagasiminek kuue aasta jooksul.

Läinud nädalal hoiatasid Euroopa Liidu rahandusministrid Lätit majanduskasvu "järsu aeglustumise" eest. Läti keskpanga juht Ilmars Rimsevics aga vastas, et kui Läti hoiab riigieelarvet 1 protsendiga plussis, ei ähvarda Läti majandust "mingid hirmustsenaariumid".

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:23
Otsi:

Ava täpsem otsing