Ebalikviidsuse paraad Tallinnas

Eilne kauplemispäev oli järjekordseks näiteks ebalikviidsusest, mis viimastel kuudel Tallinna börsil valitsemas.

Ebalikviidsus ehk väikesed kauplemismahud peletavad eemale välisinvestorid, aga ka suuremate kohalike fondide mahud on kasvanud sedavõrd, et investeerimine Tallinna börsi ettevõtetesse muutub neil üha keerulisemaks.

Võtame näiteks suurima ja likviidseima ettevõtte Tallinna börsil, milleks on Eesti Telekom. Telekomifirma aktsia oli pea ainsaks väärtpaberiks, mille tänane käive oli üle miljoni krooni. Baltika aktsia 5,8 miljoni kroonine käive tuli peamiselt päeva lõpus sooritatud kahe plokktehinguga.

Eesti Telekomi turuväärtus on 16 miljardit krooni, millest 86,4 protsenti ehk 13,8 miljardi krooni eest aktsiaid kuulub TeliaSonerale, rahandusministeeriumile ning Eesti Arengufondile. Eeldades, et ka Arengufond aktsiaid müüma ei hakka, on ettevõttel vabalt kaubeldavaid aktsiaid 2,2 miljardi krooni ehk 140 miljoni euro eest. Eestis on aga juba terve rida kohalikke fonde, mille portfelli maht ulatub miljarditesse kroonidesse. Nende fondide juhtidel on väga keeruline märkimisväärses koguses (nii et see mõjuks ka portfelli tootlusele) osta või müüa Eesti Telekomi, aga veel keerulisem ükskõik millise teise Tallinna börsil noteeritud ettevõtte aktsiaid. Välisfondidest pole mõtet rääkidagi, sest Eesti Telekomi näol on tegemist ainukese miljardi euro suuruse (sedagi napilt) turuväärtusega ettevõttega.

Kui tahame, et välisfondid hakkaksid taas meie aktsiate vastu huvi tundma, peaksid suuromanikud oma osalusi avalike aktsiaemissioonidega järsult vähendama.