Kolmapäev 28. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Riik õpetab, kuidas kodud säästvalt soojaks saada

Kadri Bank 11. märts 2008, 00:00

Eluasemepoliitikat 2013. aastani dikteeriva eluasemevaldkonna arengukava täitmiseks kulub veidi üle miljardi krooni, millest kolmandik suunatakse energiasäästlikkusesse. See on 15 protsenti rohkem kui eelmisel viiel aastal kokku. Raha läheb elanike harimiseks ja kortermajade energiasäästlikumaks muutmiseks.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ehitus- ja elamuosakonna juhataja Kati Kõrbe sõnul käivitab KredExi juures tegutsev Energiasäästu Kompetentsikeskus (ESK) lähiajal energiasäästlikkuse teavitusprogrammi. Hinnanguliselt 9 miljonit krooni maksva kava raames korraldatakse reklaami- ja meediakampaania, seminare ja koolitusi.

Kõrbe märkis, et ESK on teavitustööga tegelenud ka varem, kuid nüüd muutub see aktiivsemaks ja on mõeldud korterelamute elanike kõrval ka eramu omanikele ja kohalikele omavalitsustele.

Eesti elamute juures võrreldes muu Euroopaga Kõrbe sõnul suuri probleeme ei ole, sest külmade talvede tõttu on siinsed majad ehitatud soojuspidavaks. Samuti on soomlaste tunnustatud oskusteave võetud kasutusele ka Eestis.

Samas on levinud väärarusaam, et energiasääst tähendab ainult soojustamist. "Tegelikult ei ole mõtet ainult aknaid vahetada või soojustada fassaade, otsaseinu, katuseid, kui ruumis pole tagatud õhu liikumine nii, et see ei eemaldaks kahjulikke gaase või liigset niiskust," selgitas ta.

Peale teavitustöö jätkab riik energiaauditite ja ehitiste tehnilise ekspertiisi kinnimaksmist 50 protsendi ulatuses. Siiani on toetatud ligi 3500 ekspertiisi või auditi tellijat.

Alustatakse ka renoveerimislaenu osalist toetamist, mis asendab senist 10protsendilist renoveerimistoetust.

Lisaks selle kulub aastas 2-3 miljonit Eesti eluasemefondi seisukorra analüüsiks. Eelmisel aastal alanud kaardistamise käigus viiakse läbi erinevate korterelamutüüpide lõikes tehnilise uuringud ja tehakse kindlaks peamised ehitustehnilised probleemid, antakse hinnang elamute eluea pikkusele. Kokku uuritakse 60 maja Eesti erinevates piirkondades.

Kõrbe ütles, et 300 miljonit tuleb ELi struktuurfondidest, neile lisaks loodab ministeerium kasutada riigieelarve sihtotstarbelisi vahendeid. "Riigieelarve strateegia 2008-2011 kajastab summat 30 miljonit krooni ja pole kindel, et sellele summale võiks saada lisa, ehkki MKM loomulikult seda taotleb," ütles ta.

Harri Paabo, Tartu Majaomanike Ühingu esimees
Majaomanike energiasäästualane teavitamine on teretulnud, näiteks Tartu linnas on selles osas praegu null-seis. Oleks mõistlik, kui majaomanik saaks teha töid pikema perspektiiviga, ühel aastal aknad, teisel aastal katuse, aga raha määrab palju.

Jaan Tepp, OÜ Enenrgiasäästubüroo juhatuse liige
Oleme viimase nelja aastaga teinud üle 500 auditi. Selle teenuse vastu huvi on, nii praktiline kui ka energiamärgise nõudest tulenev huvi.

Lisaks paneelelamute elanikele on meie poole hakanud pöörduma päris paljud uuseramute elanikud, kelle kodudes ei ole soojust. Oleme teinud uued arvutused ja avastanud, et selle projekti järgi ei saagi maja soojaks minna.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing