Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vea korraga viiendiku võrra enam kaupa

    Kui näiteks double-deck-treiler lubab mitmekordselt ladustada kerget kaupa, mida muidu üksteise peale laadida ei tohi, siis megatreilerile annab veomahu eelise kõrgem laadimisruum.
    Tegelikult pärineb megatreileri lahendus eelmise sajandi 70ndatest, kui autotööstus otsis võimalusi, kuidas transportida kaupa rohkem ja soodsama hinnaga.
    Megatreileri teenust pakkuv Ewals Cargo Care OÜ tegevjuhi Jaanus Truu sõnul on megatreiler esimesel pilgul tavaline poolhaagis ning asjatundmatu silm ei oskagi seda tavatreilerist eristada.
    Megatreileri iseloomulik tunnus on see, et poolhaagis ja veduk on madalamad. "Tänu madalamatele ratastele saavutatakse kõrgem laadimisruum," selgitas Truu ja lisas, et tavalise treileri laadimiskõrgus on maksimaalselt 2,7 meetrit.
    Linter Transport ASi tutvustuses seisab, et tavahaagisega võrreldes on megatreileril kuni kolm meetrit kõrgem laadimisruum. See sobib eriti hästi seadmete ja tehnika veoks, kümme kuupmeetrit suurem maht annab täiendava eelise mahukauba transpordil.
    Küljelt laadimise lihtsustamiseks on kõikidel haagistel tõstetav katus ja kiirelt avatavad kardintendid.
    Truu rõhutas, et megatreilerisse saab panna kuni 15 protsenti rohkem kaupa kui tavatreilerisse tänu kõrgemale kaubaruumile ning laadimise ajaks tõstetavale katusele. Megatreileri kasutamise eesmärk on, et saaks ühe korraga viia mahuliselt rohkem kaupa. Jaanus Truu selgitab, et tegelikult saab ka autorongiga viia rohkem kaupa.
    "Megatreiler mahutab 100 kuupmeetrit, tavaline treiler 82-90 kuupmeetrit, autrongid kuni 120 kuupmeetrit kaupa," võrdleb Truu transpordivahendeid omavahel ja selgitab, et autorongiga on mõistlik vedada vahemaid, kus ei ole merd vahel, näiteks Eestist Poolasse või Austriasse. Tihedamini kasutatakse megatreilereid meretranspordis. "Megatreileri puhul on eeliseks ka asjaolu, et tema laevapilet on sama kallis kui tavaautol," paljastab Truu, millest tuleb kokkuhoid, ning analüüsib, et Skandinaavia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Hispaania on turud, kus megatreileri kasutamine on kõige efektiivsem.
    Ehkki megatreileri kasutamine on tavatreilerist siiski natuke kallim, tuleb transpordi hind soodsam kaubakuupmeetri kohta.
    Seetõttu tulekski kliendil esmalt hinnata, millisel juhul sobib temale megatreileri lahendus. Jaanus Truu hinnangul saab mõni klient sootuks kauba pakendit muuta, mis lubab megatreileri laadimisruumi maksimaalselt ära kasutada.
    Ent kellele siis megatreiler ikkagi sobib, sõltub kaubast ning selle pakendamisest. Truu kirjeldab, et on leidnud erinevaid valdkondi, kus on sellest kasu lõigatud.
    "Autotööstused, rehvid, tekstiilid, plastmasstooted, ning kerge kaup ja pakend," loetleb Truu. Ta lisab, et kaup peab võimaldama üksteise peale laadimist. Mistra-Autex AS toodab maailma juhtivatele autotootjatele.
    Firma tegevjuht Priit Tamm ütleb, et transpordi maksumus on nende jaoks hinnakujunduses väga oluline.
    "Keegi küll ei usu, aga tõsi ta on, et toodete hinnad autotööstusele on väga madalad ja kasumimarginaali üle viie protsendi üldiselt ei kannata," teatab Tamm. Ta mainib, et kui Eestis toodetu ongi odavam, siis tihti võib just transpordi hind selle kallimaks teha.
    Eriti veel siis, kui tegemist kaugema on piirkonnaga, nagu näiteks Inglismaa või ka Rootsiga.
    Tamm tunnistab, et megatreileri kasutamiseks on nende jaoks eelis transpordi maksumus ühiku kohta.
    "Lisaks ka see, et korraga rohkem laadides on saadetisi vähem, seega ka kaudne kokkuhoid sisemistes logistikakuludes," lausus Tamm, kelle hinnangul suudavad nad ühe laadimisega saata viiendiku rohkem kaupa kui tavatreileriga. "Rahalisse väärtusesse on seda raske ümber hinnata, võidame hinnas umbes 10-15 protsenti," väitis Tamm.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.