Reede 9. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Inimkonna varakamber rajatakse Kuule

11. märts 2008, 11:42

Kui kokkupõrge mõne taevakehaga või
tuumasõda peaks tegema lõpu inimtsivilisatsioonile Maal, tuleb appi Kuu peal
säilitatud viimsepäeva tagavara, mis aitaks tsivilisatsiooni taastada.

Kuule infopanga ehitamine oli jutuks veebruaris Strasbourg’is toimunud konverentsil. Pangas leiduva info abil oleks üleilmses katastroofis ellujäänutel võimalik inimkond ning tsivilisatsioon taastada, kirjutas The Times.

Seal oleks hoiustatud kõvakettad, millel oleks näiteks andmed sekveneeritud DNA kohta, aga ka õpetused, kuidas sulatada metalli või kasvatada teravilja. Kamber ehitatakse Kuu kaljuse pinna sisse ning raadiosaatjad saadaksid infot tugevalt kaitstud maapealsetele vastuvõtjatele. Kui vastuvõtjad ei peaks Maal säilima, siis saadavad kuusaatjad infot välja seni, kuni jõutakse ehitada uued vastuvõtjad.

Andmepank tuleb kaevata sügavale kalju sisse, kaitsmaks seda temperatuurikõikumiste, radiatsiooni ning Kuul valitseva vaakumi eest. Energiavarustuse tagaks osaliselt päikeseenergia.

Hiljem võidakse varakambrisse viia ka näiteid eluslooduse kohta: mikroobe, loomade embrüoid ning taimede seemneid, aga ka näiteks ka esemeid muuseumide varakambritest, et säilitada andmeid inimkultuuri kohta. Info säilitamiseks kasutatakse araabia, hiina, inglise, prantsuse, vene ja hispaania keeli.

Hetkel pole veel teada, kas elu suudaks Kuul vastu pidada. Lähikümnendil kavatseb Euroopa kosmoseagentuur püüda kasvatada Kuul tulpe – see peaks andma olulist lisateavet.

Agentuuri uurimisosakonnas töötav Bernard Foing ütles, et tulbid või teaduskatsetes laialt kasutatav müürlook püütakse Kuul kasvama saada 2012. või 2015. aastal.

Tulbid sobivad Kuu peal kasvatamiseks, sest taluvad külmutamist, pikki reise ning toitainetevaest pinnast. Lisaks tulpidele viiakse Kuule ka vetikad ning luuakse kunstlik atmosfäär. See oleks omamoodi ökosüsteemi vundament.

Esimestes katsetes kasutatakse gaasisegusid, mis jäljendavad Maa atmosfääri. Taimede lagunemisel tekkiva süsinikdioksiidi kasutaksid ära vetikad, tootes sellest fotosünteesi teel hapnikku.

Andmepangas töötaksid robotid, mis oleksid raadio teel maapealse juhtimiskeskusega ühenduses. Inimasustusega kuujaamani loodavad teadlased jõuda enne selle sajandi lõppu.

Esimene selline andmepank võiks Kuu peal tööd alustada juba enne 2020. aastat, selle eluiga võiks olla 30 aastat. Täismahus varaait valmiks 2035. aastaks.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. March 2008, 11:42
Otsi:

Ava täpsem otsing