Dividendijahtijail silme ees hea saak

Rahvusvaheliste aktsiaturgude jaanuarikuise aktsiahindade tugeva languse taustal tunduvad vägagi atraktiivsed osa Euroopa ettevõtete planeeritavad dividendimaksed, mille määrad ulatuvad kohati lausa kahekohaliste numbriteni. Seda ei juhtu just tihti, kirjutas Austria majandusleht Wirtschaftsblatt.

Kes loodab Euroopa aktsiatelt kõrgeid dividende saada, peab eelkõige vaatama väiksema väärtusega aktsiate poole. Wirtschaftsblati kokku pandud edetabelis hõivas esikoha Saksa segakontsern, mis sel aastal maksab omanikele 17 protsenti dividendi aktsia kohta. Sinna sisse on arvestatud juba 2,5 eurot erakorralist dividendi aktsia kohta, mida ettevõte ka eelmisel aastal maksis.

Samuti toob majandusleht esile Itaalia finantsgrupi Unipoli ja Saksa Baader Wertpapierhandelsbanki, kelle dividendimäär jääb 13 ja 15 protsendi vahele.

Volksbank Investi dividendifondi juht Regina Parhammer märkis, et väiksema väärtusega aktsiate dividendipoliitika ei pruugi olla järjepidev. "Investorid peavad vaatama, et dividendimaksed oleksid jätkusuutlikud," hoiatas Parhammer. "Võib juhtuda, et ettevõte maksab eelmise aasta eest kõrgeid dividende, aga jooksva aasta eest vähendab neid jälle."

Dividendijahtijad peavad ka silmas pidama, kui suur on kogu väljamakstavate dividendide suurus. Kui see on väga suur, võib see tähendada, et ettevõttel ei ole enam investeeringuteks kapitali. Parhammeri hinnangul on normaalne suurus 30-60 protsenti perioodil teenitud kasumist. Sellisel skaalal liiguvad eelkõige Euroopa kvaliteetaktsiad, mis oma investoritele järjepidevuse tagavad. Kahtlemata oleneb kõik ettevõtte tegevusvaldkonnast.

Finantsteenuse pakkujatel on seonduvalt finantskriisiga suured kulud. Seepärast on Belgia Fortis Banki ja Euroopa parim kvaliteetaktsia dividendimäär rohkem kui 8 protsenti. Teised finantsasutused pakuvad investoritele igatahes üle keskmise dividende, seisab Wirtschaftsblattis.

Ohuna nähakse investorite jaoks seda, kui need pangad peaksid siiski laenukahjusid miljardites maha kandma, mille tõttu vähenevad ka 2008. aasta kasumid. Kes vähem teenib, see saab ka vähem jaotada. Siiski on majanduslehe arvates nn dividendimaailm veel kombes. Arvukad firmad teatavad rekordilistest majandustulemustest ja kasvavatest dividendidest. Kuna neil on piisavalt sularaha, jääb ettevõtte juhile võimalus selle rahaga kas aktsiaid tagasi osta või suuremaid dividende maksta.

Hoolimata suurtest dividendimaksetest sel aastal alahindavad paljud erainvestorid dividendide kui teise tähtsa aktsiatootluse näitaja tähendust. "Kui eeldatakse, et aastane keskmine aktsiatootlus jääb 8 ja 12 protsendi vahele, siis on dividendide osa 2,8 kuni 3,6 protsenti," arvutas Volksbanki fondijuht. See on ikkagi üks kolmandik kogutootlusest. Ja rahututel börsiaegadel on dividendid kindel tulu iga investori jaoks.

Kui Eesti inimene saab välismaalt dividende, siis sõltuvalt asjaoludest võivad need olla Eestis kas maksustatud või maksuvabad.

Välismaal makstud dividendid on Eestis maksuvabad, kui välismaal on dividendilt tulumaks kinni peetud või vastava äriühingu kasum on tulumaksuga maksustatud.

Siinjuures ei ole üldse oluline, kui suur või väike on see välismaa tulumaks olnud.

Selline maksuvaba dividend tuleb siiski Eesti tuludeklaratsioonis deklareerida (tuludeklaratsiooni lahter 8.8) ja maksumaksja peab olema valmis tõendama välismaa makse.

Kui välismaal pole dividendilt tulumaksu kinni peetud ega äriühingu kasumit maksustatud, siis on sellised välismaa dividendid Eestis maksustatud (tuludeklaratsiooni lahter 8.1).

Dividendide maksustamisel Eestis ei ole mingisugust vahet, kas tegemist on börsifirmaga või muu äriühinguga.

Seega kehtib välismaalt saadud dividendidele vabastusmeetod - kui välismaal on dividendid või nende aluseks olev kasum maksustatud, siis Eestis midagi juurde ei maksta ja vastupidi.

Seetõttu on arvatavasti Eestis ka järjest vähem neid, kes peaks varjama või sooviks varjata välismaa dividenditulu.

Autor: Virge Lahe