Kohustuslikul eelistungil: kas asi üldse kannatab arutamist?

Justiitsministeerium on teavitanud avalikkust imerohu leidmisest, millega mõistliku aja jooksul kohtulahendini jõuda. Selleks imerohuks on parandused kriminaalmenetluse seaduses ja nn katkematuse põhimõtte kohaldamine: kohtuistungid toimuksid katkestusteta ja kohus arutaks ühte üldmenetluse asja järjest lõpuni. Ning asuks seejärel arutama järgmist kohtuasja. Eelnõu kohaselt muutuks üldmenetluse eelistung kohustuslikuks, eesmärgiga menetluse aega ja mahtu paremini planeerida.

Nii eelnõu seletuskirjast kui ka justiitsministeeriumi avaldustest võib välja lugeda, et kohtumenetluse venimises on süüdi kohtualused ja nende kaitsjad, kes istungeid edasi lükkavad. See ei vasta aga tõele. Minul on tuua näide oma kriminaalasjast, kus prokurör kasutab venitamistaktikat.

Süüdistust on kolmel korral muudetud ja praegu on ringkonnakohus öelnud, et süüdistus on algusest peale valesti koostatud. Selle asemel, et oma vigu parandada, esitab aga prokurör määruskaebuse riigikohtusse, tuginedes asjaoludele, mille peale ta üldse kaevata ei saa. Pärast kolmekuulist ootamisaega ilmub prokurör istungile ja teatab, et soovib järjekordselt süüdistust muuta, aga järgmise kolme kuu sees uut istungiaega ei leita, sest prokurör on hõivatud kas teiste kriminaalasjadega või on koolitusel. Prokurörid puhkavad juunis, juulis ja augustis. Kohtualusel puudub motiiv venitada, kuna kaitsjale tuleb tunnitariifi alusel tasuda.

Algatatakse suure mürinaga kriminaalasi, otsitakse läbi ja võetakse vahi alla, siis aga ei tehta paari aasta jooksul ühtegi menetlustoimingut ja kohtusse esitatakse pooltoores asi. Süüdistaja aga valib venitamistaktika, et varjata kohtueelse menetluse puudujääke.

Mul on konkreetne ettepanek: kohustusliku eelistungi raames peab kohus kontrollima, et asi, mida arutama hakatakse, kannataks üldse kohtus arutamist. Vastasel juhul ei ole vahet, kas asja arutatakse pool või poolteist aastat.

Eelnõus toodud paranduste rakendamisel võib praeguses olukorras, kus menetlejate kappides on tonnide viisi hapuks läinud kriminaalasju, tekkida kohtumajades saba kriminaalasjadest, mis ootavad menetlust, millele aegumine iga hetk peale jookseb. Soome, Austria, Šveitsi ja Prantsusmaa kriminaalmenetluse seadustikes on vastav regulatsioon olemas.