Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Lisakulud peresõbralikkusele tasuvad end kuhjaga ära - vastu
Loomulikult toetan viie lapse isana mõtet, et mida rohkem suudab firma oma töötajate pereelu korraldamisel abiks olla, seda parem. Kuid eriti just suuremate tööstuste puhul on sellisel tegevusel oma piirid. Jah, pole sugugi väike kulutus korraldada 360 inimesele suvepäevad. Või lisaks jõulupreemiale teha ka töötajate lastele välja jõulupidu ning kingipakid. Ma ei jaga arvamust, et seda oleks justkui vähe.
Olgem siiski realistid. Mitte kõik inimesed suures töökollektiivis ei taha teatud tüüpi üritustest osa võtta. Nii nagu teismelistele ei paku pinget jõuluvanalt kommikoti saamiseks luuletust lugeda, ei pruugi väikelaste vanemad vaimustuda võimalusest minna tööandja kulul spordivõistlusele kaasa elama. Eeldan, et väikeettevõtetes on taolisi probleeme vähem, sest seal on inimesi vähem ja ühishuvid tavaliselt selgemini väljendunud.
Mida suurem ettevõte, seda rohkem on töötajate seas nii hariduslikke kui rahvuslikke erisusi. Kui ühed tahaksid koos perega teatrisse, siis teised hoopis tsirkusesse. Kui ühed ootavad tunnustusena mõnd väärtuslikku kingitust, siis teised oleksid väga rahul ka üksnes aukirjaga.
Jutt, et ainuüksi vaid palga ja maksude maksmisest ettevõtte edukaks toimimiseks ei piisa, on õige teatud piirini. Kindlasti peab firma hoolitsema ühisürituste kaudu teatud sotsiaalse suhtluse ning firma ühisvaimu toimimise eest. Aga samas olen seda meelt, et ettevõtte õlule ei saa olulisel määral panna sotsiaalhoolekande ega ka meelelahutuse ülesandeid.
Iga eraettevõtte tegutsemise põhiprintsiip on kasumi teenimine. Selleks palkab ettevõtja töölisi, kelle palgalt maksab tulu-, sotsiaal- ning töötuskindlustusmaksu kokku ligi 56 protsenti. Kui ettevõtte realiseerib oma teenuseid või toodangut, maksab ta sellelt 18 protsenti käibemaksu. Kui ettevõtja võtab välja kasumi dividendidena, maksab ta sellelt 21 protsenti tulumaksu. Lisaks võivad erinevaid ettevõtteid koormata veel aktsiisid, maamaksud, keskkonnatasud, reklaamimaksud jm koormised.
Nagu näha, peab ettevõtja loovutama märkimisväärse osa oma käibest ja kasumist ühiskonnale. Ning kui ta seda suudab ja ausalt teeb, on ta juba ainuüksi maksumaksja ning töökohtade loojana ära teeninud ühiskondliku tunnustuse.
Põhimõtteliselt oleks ettevõtja poolt õigustatud ka hoiak, et pärast riigile kõikide maksude tasumist ei peaks ta enam töötajate pereelu või sotsiaalse hakkamasaamise peale rohkem kulutama. Olgu öeldud, et ma ise niimoodi mõtelnud ja tegutsenud ei ole, kuid tean ettevõtjaid, kes tõesti nii ka mõtlevad. Ega kipu neid sellepärast kohe hukka mõistma.
Lõpetuseks söandan endise ettevõtte omaniku ja tegevjuhina avaldada veel ühe peavooluga vastu mineva mõtte. Olen aastate jooksul tähele pannud, et paljude ettevõtete töötajad kipuvad neile korraldatavaid suvepäevi kurjasti ära kasutama. Kui ettevõtja on lisaks toitlustusele korraldanud võistluste, mängude ja esinejatega suurepärase programmi, eelistab osa töötajaid hoopiski lihtlabast napsitamist.
Autor: Elmut Paavel