Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Võõrtööjõu Eestisse toomine lihtsustub
"Võõrtööjõu kvoodi suurendamine ning ootetähtaja lühendamine suurendab Eesti majanduskasvu mitme protsendi võrra," ütles Norby Telecomi juhatuse esimees Oleg Švaikovski. "Eriti oluline on see infotehnoloogiasektoris."
Švaikovski märgib, et võõrtööjõudu võiks Eestisse tuua lõunast ja idast, ent kindlasti arvesse võtta kultuurilist ja keelelist sobivust, et vältida sääraseid rahutusi nagu Prantsusmaal.
Balti Laevaremonditehas vajab enam kui kolmesadat võõrtöölist väljastpoolt Euroopa Liitu, mistõttu tööjõu sissetoomise lihtsustamine mõjutaks neid positiivselt. "Oleme juba seitse-kaheksa aastat võõrtööjõudu kasutanud ning pidevalt on kohal üle 300 võõrtöölise," Balti Laevaremonditehase personalijuht Heinart Puhkin möönis aripaev.ee-le. Puhkini sõnutsi toimub pidev tööliste roteerumine.
YIT Ehituse personalijuhi Anneli Metsmaker-Neeroti sõnul ei ole ettevõttel praegu kasu sellest, et riik võõrtööjõu maaletoomist hõlbustab. "Otsime pigem oma kontserni kaudu uusi tellimusi, seega pole küll mingit vajadust ega plaani võõrjõudu sisse tuua," ütles Metsmaker-Neerot.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles, et täna lõpphääletusele pandava uue välismaalaste seaduse mõte on bürokraatiat vähendada. Ta eitas, et tegu oleks mingil määral tööjõu sissetoomise liberaliseerimisega.
"Bürokraatiaga veiderdamisega ei tohi liialdada," kommenteeris Parts seadust, mis muudab võõrjõu sissetoomise kolmandatest riikidest lihtsamaks. Ta meenutas, et ühelgi aastal pole võõrtööjõu kvooti täis saadud. "Kvoodi tõstmise mõte on selles, et anda valitsusele koridor, et oleks mänguruumi."
Parts välistas, et kvoodi tõstmine tooks sisse odavat tööjõudu, kuna võõrtööjõule tuleb maksta kõrgemat keskmist palka.
"Jääme äärmiselt konservatiivseks ja oleme ettevaatlikud," kinnitas Postimees.ee-le eelnõu koostanud siseministeeriumi sotsiaaldemokraadist minister Jüri Pihl, osutades pikale nimekirjale, mis lubab inimestele ka ei öelda. Tema kinnitusel ei ohusta muudatused Eesti tööjõuturgu ega Eesti elanike võimalusi siin tööd leida.