Reede 2. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Majanduse üles tõuganud kinnisvara veab nüüd langust

ÄP 13. märts 2008, 00:00

SEB analüütik Ruta Eier vastas eile aripaev.ee lugejate küsimustele.

Kuidas mõjutab kinnisvaraturul toimuv kogu majandust?

Kinnisvarahindade meeletu tõus, eriti viimastel buumiaastatel 2005-2006 andis päris suure tõuke majanduskasvule. Tõusvad kinnisvarahinnad võimaldasid realiseerida kasumeid nii ettevõtetel kui ka eraisikutel ning suurendada investeeringuid ja tarbimist.

Samuti suurenes meeletu kinnisvaranõudluse tulemusena järsult ehitussektori tööhõive ning tööjõu terav puudus käivitas palgaralli, mis levis kogu majandusse. Nüüd hakkavad samad protsessid, mis saavad alguse samuti kinnisvarast, vastupidiselt tööle, mis tähendab väiksemaid palgakasve majanduses ning väiksemat tarbimist.

Kas ehituses valitsev nutune olukord muutub lähiajal?

Ma eeldaksin, et sellel aastal ehitussektoris nõudlus oluliselt kahaneb, sest kinnisvaraturul on uusehituste ülepakkumine ning turul tuleb need enne alla neelata, kui ehitussektorile uusi tellimusi tuleb. Mida see ehitussektorile peamiselt tähendab, on see, et tuleb oluliselt rohkem hakata pingutama kvaliteedi nimel ning konkurentsis püsimiseks tuleb hakata vaeva nägema, töö enam ise sülle ei jookse.

Aga mis andis tõuke kinnisvarahindade tõusule? Kas see polnud odava laenuraha suur pakkumine.

Selles osas on Teil õigus, et kinnisvarahindade tõusule andis väga olulise tõuke laenuraha suur pakkumine ning väga madalad intressimäärad. Madalad intressimäärad olid võimalikud majandussituatsiooni tõttu Euroopas - majanduskasv oli seal kesine ning Euroopa keskpank hoidis intressid madalad. Samas oli maailmas saadaval palju n-ö vaba raha, mis otsis tootlust ning Põhjamaade kaudu Eestisse voolas. Sellele lisandus pankade konkurents siseturul, mis ka marginaalid alla tõi.

Eks selle kinnisvarabuumi põhjuseks oli ka asjaolu, et me tuleme majandussüsteemist, kus ei olnud inimestel omaenda kaunist kodu ning täiesti loomulik, et nüüd võimaluste tekkides inimesed seda endale kiirelt soetama tõttasid.

Millist trendi näete laenude aluseks oleval Euriboril lähiajal?

SEB ootus on, et Euribor hakkab selle aasta jooksul alanema ning jätkab seda järgmise aasta alguses. SEB ootab Euribori 75punktilist alanemist sel aastal ning veel 25punktilist alanemist 2009. aastal alguses.

Kuidas koostate inflatsiooni ja majanduskasvu ootust, kas mingi valemiga või rohkem sisetunde järgi?

Majandusprognooside tegemine on kui ristsõna lahendamine, ainult et numbritega. Tuleb vaadata, et numbrid oleksid kooskõlas kõigi teiste numbritega. Prognooside tegemisel lähtun majandusteooriast, nähtuste omavahelistest seostest ning arvutan nende põhjal esialgsed väärtused. Neid väärtusi kõrvutan teiste majandusnäitajatega, et saada lisainfot. Loomulikult on iga prognoosi juures ka paras ports subjektiivset hinnangut ja kõhutunnet, sest eriti majandusolude muutumisel tuleb neid muutuvaid signaale n-ö õhust püüda.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:24
Otsi:

Ava täpsem otsing