Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Austria sarved ühendavad jõu Eesti rahvusmeeskooriga
Kavas on seaded klassikalisest repertuaarist metsasarvekvartetile ning romantiline meeskoorimuusika Eesti Rahvusmeeskoori esituses. Kontserdi lõpus ühendatakse jõud ja esitatakse Schuberti, Schumanni ja Weberi ülikuulsad teosed.
Ansamblis Austrian Horns on kokku saanud Austria nimekate orkestrite metsasarvemängijad. Muidu maskuliinsesse seltskonda kuulub ka üks õrnema soo esindaja. Neljast muusikust kaks on austerlased, üks ungarlane ja üks argentiinlanna.
Ansambel esitab metsasarvedele loodud kammermuusikat - alates duost kuni oktetini. Eriline rõhk on siiski metsasarvekvarteti repertuaaril.
Ansambli motoks on Werner Pirchneri kirjutatud metsasarvekvarteti pealkiri "Born for Horn" (metsasarve jaoks sündinud). Repertuaari kuuluvad nii originaalteosed kui ka töötlused, näiteks Rossini metsik jahimuusika, Bruckneri romantiline sarvekõla, Anton Wundereri valsid, Roberto Pinto või José Carli virtuoossed tangod.
Metsasarv on väga pika ajalooga instrument ning selle eelkäijatel musitseerisid juba vanad rahvad, nagu egiptlased, hiinlased, heebrealased, kreeklased ning roomlased. Praegu tuttav metsasarve täidlane ja soe kõla muutis metsasarve eriti armastatud instrumendiks romantismiajastu heliloojate jaoks.
Eesti rahvusmeeskoor ilmselt erilist tutvustamise ei vaja. Küll võib olla huvitav korrata üle, et teadaolevalt on see suurim kutseline meeskoor maailmas.
Oma asutamisest aastal 1944 kulunud enam kui kuue aastakümne jooksul on RAM andnud üle 5900 kontserdi, viimase viie aasta jooksul on RAMil valminud 12 CDd. Koos Ellerheina ja ERSOga Paavo Järvi juhatusel salvestatud Sibeliuse kantaatidega plaat on teeninud koorimuusika Grammy. Sama koosseisu salvestatud plaadi Edvard Griegi teosega "Peer Gynt" valis BBC Music Magazine 2005. aasta parimaks orkestrimuusika albumiks.
Autor: Ülle Hallik