Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Brüssel pluss Eesti elektrifitseerimine
Viimased teated põlevkivielektri rindelt on jällegi nagu päikesekiir pimedas kaevanduskäigus.
Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi ja tema delegatsioon kaitsesid Euroopa Liidu keskkonnanõukogus Eesti seisukohti, mille tulemusel võib Eesti Energia saada osa süsihappegaasi saastekvooti tasuta.
Ja kilovatt-tund ei kallinegi kaks-kolm korda, vaid näiteks ainult paar-kolmkümmend protsenti.
Äripäeva toimetus arvab, et tegu on küll vajaliku, ent samas ajutise vahevõiduga. Põlevkivielektriga kaasas käivad saastekvoodid jäävad meid endiselt painama.
Kvoodimajanduse saagat jälgides tekivad mitmetised tunded.
Esiteks, oleks tõesti äärmiselt kena, kui Eesti Energia saab osa süsihappegaasi saastekvooti Euroopa Liidult tasuta - nii nagu varem.
Põlevkivielekter oli esimese Eesti Vabariigi, vahepealse Eesti NSV ja on praeguse Eesti iseära. NSV perioodil me eksportisime elektrit teistele liiduvabariikidele, saades vastuabi soolas ja metallis. Peamiselt seetõttu polegi meil hetkel muid võimalusi ennast ära elektrifitseerida.
Teiseks, närima jääb kahtluseuss, kas rahvast meelega ei hirmutatud elektri kahe- kuni kolmekordse hinnatõusuga. Et kui Eesti Energia peab saastekvooti ostma täies mahus börsilt, on sedavõrd raju hinnatõus paratamatu.
Nüüd saame kergendatult hingata, et hinnatõus ei tulegi nii suur. Ühtlasi laseb edasiminek energiarindel meie ministreid heas valguses paista.
Kolmandaks, Euroopa Liidult välja kaubeldud hingetõmbeaeg ei lahenda meie probleeme.
Tarvis on otsustada, mis tuleb põlevkivielektri kõrvale, ja kaugemas tulevikus asemele. On need Strandbergi tuulikud, Leedu, Soome või omamaine aatom (muide, kas Pakri tuulepargi vibratsioon põhjustas pankranniku varingu?).
Või jätame kõik otsustada elektrituru avanemisele, ehk ostame sealt, kust odavam - Venemaalt, Hiinast, Norrast, kust iganes. Kroonid sulle, kilovatid mulle, nagu turumajandusele kohane.
Või jätame hoopiski kõik vanaviisi? Eilsest Äripäevast oli võrdlemisi üllatav lugeda Eesti Energia juhi Sandor Liive arvamust, et 2016. aastast karmistuvad keskkonnanõuded tingimata ei nõuagi vanade energiaplokkide sulgemist.
Seniajani teadis kohalik energiaüldsus, et vanade energiaplokkide sulgemine on vältimatu. Energiamajanduse prioriteetsed suunad on vaheldunud nagu vahelduvvool. Meie oleme oma eelistuse igatahes välja öelnud: sinimustvalge aatom.
Autor: ÄP