Neljapäev 29. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eesti raudtee mängib ühte väravasse

Sten-Aleks Pihlak 14. märts 2008, 00:00

Alates 2006. aastast on Eesti Raudtee betoonliiprite hankeid jälitanud kummaline loor, kus veidrate manööverduste kaudu on alati tulnud võitjaks Eestis registreeritud ja rootslastele kuuluv ettevõte Swetrak AS. Veidrate hangete saaga hakkas pihta möödunud aasta märtsis, mil Swetrak võitis riigihanke 85 000 raudbetoonliipri tarnimiseks Eesti Raudteele. Hanke maht oli 65,8 miljonit krooni.

Kuidas sai Swetrak võita, jääb selgusetuks, sest toona kvalifitseerus hanke teate järgi ainult ettevõte, kellel pole olnud viimase kolme aasta jooksul probleeme ühegi riigihanke lepinguga. Samas aga peatas Läti Raudtee 2006. aastal tarned Swetrakiga, kuna neilt tellitud liiprid lagunesid.

Vähem kahtlasem polnud ka järgmine hange möödunud aasta augustis. Kui eelmise hanke puhul võis Lätis toimunud intsident Eesti Raudteele märkamatuks jääda, siis seekord koputas tige konkurent Stiga Balt Lätist Swetraki probleemidest Eesti Raudteele ise.

Sellele vaatamata jõudis kätte novembrikuu ja Swetrakil oli hankeleping 112 000 liipri tarnimiseks Eesti Raudteele taas kord taskus. Selle hanke maht oli 90,2 miljonit krooni. Ettevõtte pressiesindaja sõnul nõudsid toonased kvalifitseerimistingimused, et pakkujal ei tohi olla üksnes negatiivseid kohtuotsuseid ühegi teise hankelepingu suhtes, mida Swetrakil ka polnud.

Seda konkureeriv Stiga Balt välja enam ei kannatanud ja esitas riigihangete ameti vaidlustuskomisjonile nõude Swetraki võit tühistada. Seda vaidlustuskomisjon möödunud aasta novembris ka tegi.

Antud juhtumist koorus aga välja saaga kulminatsioon. Kuna viimasel hankel ei kvalifitseerunud pakkujaks keegi, korraldas Eesti Raudtee möödunud aasta detsembris uue hanke 112 000 betoonliipri ostmiseks ja sedapuhku oli hankel kvalifitseerimise tingimustes alles üksnes nõue, et pakkujal peavad olema kõik lepingud korrektselt täidetud üksnes Eesti Raudteega ja üllatus-üllatus, võitjaks kuulutati jälle Swetrak.

Läti konkurendi SIA Stiga Balt juhatuse esimehe Grigorijs Krupnikovsi sõnul eelistatakse Swetraki taotluslikult. "On ilmselge, et Eesti Raudtee tahab töötada ainult koos Swetrakiga ja ei kellegi teisega," räägib Krupnikovs, kes peab sellist käitumist lausa seadusevastaseks.

"Kindlasti on see ebaseaduslik, kui hankel kvalifitseerimise nõuetest visatakse välja ainus asi, mis takistaks ühel konkreetsel firmal kvalifitseeruda," sõnab Krupnikovs, kes ise ei saa osaleda ühelgi hankel, sest tema liiprite näitajad Eesti raudteele ei sobi.

Eesti Raudtee juhatuse esimees Kaido Simmermann eitab kategooriliselt mingit ettemängu hangete puhul ja peab kogu teemat ühe kibestunud konkurendi hädakisaks.

"Meid huvitab konkurents, aga mitte mingid firmad, kes nimelt taksitavad kõiki muid hankeid ja ise ei suuda ega tahagi midagi muud teha kui vaid rämpsu müüa," ütleb Simmermann vihaselt. Tema sõnul ei hakka Stiga Balt siin hankeid enne võitma, kui oma tehnoloogiat ei muuda.

"Nende nõukogudeaegne tehnoloogia meile ei kõlba ja kui need jobud Stiga Baltist ei suuda oma tehnoloogiaid muuta ja teha selliseid liipreid, mis meie tahame, siis nad ei saagi kunagi võitjaks tulla," selgitab Simmermann.

Swetraki tegevjuhil Owe Johanssonil oli antud teema kohta vaid üks arvamus. "Ma näen, et sa oled hästi informeeritud maffia poolt ja sul on targem võtta otse nendega ühendust," ütleb Johansson. Tema sõnul pole Stiga Balti süüdistustel mingit alust. "See on täielikult ebatõene. Seda, miks nad sellist asja väidavad, küsi nende käest ja kontrolli nende firma tegevusi," soovitab Johansson.

Ülemöödunud aasta alguses Läti Raudtee sõlmitud hankeleping ASiga Swetrak on tänaseks jooksnud karidele, kuna tellitud liiprid lagunesid laiali.

Swetrak ASi tegevjuht Owe Johansson Lätis juhtunut puudutavatele küsimustele vastata ei soovi. "Ma ei kommenteeri midagi, mis puudutab meie ja kliendi vahelisi asju, sest me suhtleme alati otse kliendiga ja seega pole mul mingit põhjust sellistele küsimustele vastata," sõnab Johansson.

Swetrak on E-Betoonelemendi suurim tellija. E-Betoonelemendi tegevdirektor Vaido Leosk kinnitab, et Lätis purunenud liiprid ei olnud Eesti firma toodang.

Läti Raudtee tehnilise direktori asetäitja Maris Riekstins kinnitas telefonis probleeme ASiga Swetrak ja selgitas olukorra tausta, kuid ametlikult ei soostunud midagi siiski ütlema, tuues põhjuseks veel kestvad vastastikused läbirääkimise Läti Raudtee ja Swetraki vahel. "Ma ei saa praegu midagi ametlikult kommenteerida enne, kui oleme saanud vastused liiprite kvaliteedi kohta Müncheni Tehnikaülikooli laboratooriumilt, kuhu Swetrak need testimiseks saatis," sõnab Riekstins, kes loodab raportit kvaliteedi kohta saada veel selle nädala jooksul.

Millal hange täpselt peatati, mis olid täpsed probleemid Swetrakiga, kui ohtlikud on katkised liiprid, kui palju läheb maksma ebakvaliteetsete liiprite asendamine ja kui palju liipreid tuleb üldse asendada, seda Läti Raudtee avalikult kommenteerida ei soovinud.

Swetraki katkiseid liipreid asendava Läti liipritootja Stiga Balti juhatuse esimees Grigorijs Krupnikovs peab aga ebakvaliteetsete liiprite arvu ülisuureks. "Ametlikku numbrit ei oska ma öelda, kuid minu andmetel tuleb välja vahetada 8000-10 000 liiprit, mis on väga suur number," räägib Krupnikovs, kes siiski ei julgenud võimalikku liiprivahetamise kulu pakkuda.

"Seda peab küsima Läti Raudtee käest, aga lõppeks peab selle kõik ikkagi Swetrak ise kinni maksma," räägib Krupnikovs, kellega Läti Raudtee on vahetatavatele liipritele lisaks sõlminud möödunud aasta septembris ka lepingu 74 088 betoonliipri tarnimiseks, mis on täpselt sama arv, mille peale oli enne sõlmitud leping Swetrakiga.

"Arvan, et nad tellisid meilt sama koguse, kuna usuvad, et peavad kõik Swetraki liiprid välja vahetama," märgib Krupnikovs, kes plaanib liiprite tarne aprillis lõpule viia.

Eesti Raudtee varustusjaoskonna juhataja Ruudo Liisi sõnul on hankelepingutest Swetraki eelistamist välja lugeda sama, mis tühjast kohast tonti otsida.

Intervjuu Ruudo Liisiga

Kuidas sai võita Swetrak 2007. aasta märtsis Eesti Raudtee riigihanke, kui riigihangete ameti hanketeates olevate kvalifitseerimistingimuste järgi ei tohtinud pakkujal olla probleeme ühegi hankega.

Toona olid tingimused koostatud vana riigihankeseaduse järgi, mille kohaselt oli riigihangete registris olevas hanketeates vaid hanke üldine käsitlus.

Täpsed kvalifitseerimistingimused olid aga kõikidele huvilistele eraldi saadetud hankedokumendis, kus oli kirjas, et pakkujal ei tohi olla mingeid jõustunud kohtuotsuseid lepingute mittetäitmise kohta. Meie teada neid Swetrakil ei olnud ja seega polnud põhjust ega õigust teda diskvalifitseerida.

Järgmises hankes 2007. aasta novembris tunnistas vaidlustuskomisjon Swetraki võidu ju kehtetuks. Kas ta siis ikkagi ei kvalifitseerunud edukaks pakkujaks?

Seal oli põhjus hoopis teine. Muutustega riigihanke seaduses 2007. aasta mais kehtestati nõue, et kõik hanketingimused peavad olema ära toodud riigihangete registris avaldatud hanketeadetes.

Vastu tulles Siga Balti soovidele, muutsime hankedokumente selliselt, et ta suudaks majanduslikult kvalifitseeruda.

Kuna meie tehniline töötaja jättis aga vastavad muudatused sisestamata hanketeatesse, siis tuligi hange formaalsetel põhjustel kuulutada tühiseks ja alustada uue hankemenetlusega.

Tegelikult olid aga kõik pakkujad muudatustest teadlikud.

Kui te korraldasite pärast seda luhtunud hanget uue, siis oli kvalifitseerimistingimustesse jäetud ainult nõue, et üksnes Eesti Raudteega ei tohi pakkujal olla viimase kolme aasta jooksul probleeme. Millepärast see muudatus?

Uue riigihanke seaduse tõttu pole meil mingit õigust nõuda pakkujalt kohtuotsuste puudumist varasemate lepingute kohta. Uue seaduse järgi poleks seda nõuet pidanud juba eelmises hankes olema.

Kas ei tekita ohutunnet pakkuja, kellel on ühel viimasel hankel suur kogus liipreid lihtsalt purunenud?

Tekitab. Absoluutselt tekitab. Samas on Läti raudtee liiprid teistsuguse konstruktsiooniga kui meil. Ja kui võtta arvesse, et meil on praegu raudtees 379 668 Swetraki liiprit, millega pole kümne aasta vältel ühtegi probleemi olnud, siis meie tarnete kontekstis pole see eriti oluline, mis Lätis toimub. Ma muidugi ei saa midagi tõestada, aga pigem on just Läti Raudtee see, kes on tahtnud eelistada oma kohalikku ettevõtet.

Eesti Raudtee betoonliiprite hangetel on vähe pakkujaid. Kas peate vahel silma kinni pigistama võimalike probleemide osas Swetrakiga, kuna muidu poleks kusagilt liipreid võtta?

Ei pea. Kuigi Stiga Balti senini toodetud liiprite parameetrid meie nõuetele ei vasta, siis osales näiteks ühel viimasel hankel Saksa ettevõte Rail One. Kui Swetrakiga oleks mingi probleem olnud, oleksime võinud osta liiprid Saksamaalt, aga oluliselt kõrgema hinnaga. Praegu on Swetraki müüdava liipri hind oluliselt odavam kui konkurentidel. Sellest hoolimata oleme võtnud eesmärgiks ahvatleda Eesti turule uusi tootjaid.

Juhan Põldroos, konkurentsiameti järelevalveosakonna juhataja
Esitatud informatsiooni põhjal on suhteliselt keeruline üheselt öelda, kuivõrd Eesti Raudtee käitumine on olnud põhjendatud.

Liiprite kvaliteet on kahtlemata oluline, samas on raske hinnata, kas Swetraki diskvalifitseerimine oleks antud juhul põhjendatud olnud. Lisaks ei joonistu antud informatsiooni põhjal üheselt ka välja, milline oleks Eesti Raudtee huvi ühe ettevõtja välja tõrjumiseks.

Kuna Eesti Raudtee ise ostab betoonliipreid, siis võiks arvata, et ta peaks olema pigem huvitatud konkurentsi säilimisest nimetatud turul.

Samas võivad siinkohal tähtsust omada meile mitte teada olevad asjaolud. Kui mõni ettevõtja leiab, et Eesti Raudtee on teda konkurentsiseadust rikkudes kahjustanud, siis oleks tal mõistlik meie poole pöörduda. Sellisel juhul uuriksime asja.

Juhan Parts, majandus- ja kommunikatsiooniminister
Riigihangete tegemine peab olema kooskõlas seadustega ning ausa konkurentsi põhimõtteid järgiv. Need samad seadused peaks tagama ka piisava õiguskaitse ettevõtetele, kes tunnevad, et see nii ei ole. Kindlasti ei hakka mina poliitiliselt ühte või teist äritehingut korraldama.

Mis puudutab tehnilisi detaile, siis neid peaks kommenteerima Eesti Raudtee, vajadusel tehnilise järelevalve amet.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing