Kolmapäev 28. september 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Eestil jääb puudu üle miljoni tonni saastekvooti aastas

Katre Pilvinski 14. märts 2008, 00:00

"Kasvuhoonegaaside Eesti jaotuskava kohaselt jääb Eesti sisetarbimise katteks puudu 1-1,5 miljonit tonni heitmekvoote aastas," kommenteeris Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik kvootide vajadust Eestis. "Eesti Energia ostis Eesti sees elektrimüügi tagamiseks jaanuaris 110 000 tonni CO2 heitmekvoote 35 miljoni krooni eest," lisas ta

Jaanuaris ostetud kvootide kogus moodustab 1/12 Eesti elektrimüügi kvootide prognoositavast aastavajadusest. Kaasiku sõnul pole praegu veel teada, kas ja millises ulatuses Eesti Energia tasuta kvoote saab.

Eelmisel nädalal kaitses keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Euroopa Liidu keskkonnanõukogus ära Eesti seisukohad kliima ja taastuvenergia õiguspaketis, mis tema sõnul tähendaks Eestile seda, et Eesti Energia saaks tulevikus osa kvoote tasuta.

"Lihtsustatuna tähendab see, et keskkonnanõukogu teeb Ülemkogule ettepaneku, et haavatavate energiasektoritega liikmesriikide seisukorda CO2 kvootidega kauplemisel tuleks hinnata enne, kui rakendada kvootide määrad ja kauplemispõhimõtted," rääkis Tamkivi.

"Eesti jaoks tähendab see, et Eesti Energia ei peaks tulevikus kogu kvooti ostma, vaid saaks osa tasuta. Ja see pidurdaks elektrihinna tormilise tõusu," selgitas ta.

"Eesti delegatsioon tegi head tööd - peaaegu kõik meie valitsuses heakskiidetud põhimõtted ja seisukohad said keskkonnanõukogu järeldustesse sisse kirjutatud," ütles keskkonnaminister.

"See võit on kindlasti suureks toetuseks ja argumendiks peaministrile, kes sel nädalal toimuval Ülemkogul Eesti seisukohti selles küsimuses kaitsma peab," on Tamkivi lootusrikas.

"Osa suurriikide meelsus on paraku eritingimuste loomisele tugevalt vastu, eriti Saksamaa, ja toetus keskkonnakomisjonist sellises situatsioonis on olulise tähendusega," lisas ta.

Veebruaris toimunud energeetikakomisjonis, kus Eestit esindas majandus- ja kommunikatsiooniminister, Eesti valitsuse ettepanekuid arvesse ei võetud.

Eesti Energia ei ole veel kindel, kui suure osa vajalikust heitmekvoodist ettevõte tasuta saab, samuti pole selge kvootide mõju energia hinnale.

"Kvoot peaks selguma aasta lõpuks. Praegu ei tea me sellest veel midagi," ütles ettevõtte pressiesindaja Iveri Marukašvili.

Hinnatõusu sõltumine kvoodist aga ei ole veel teada. "Konkurentsiamet menetleb praegu taotlust, mille esitasime septembri alguses. Siis taotlesime 16% hinnatõusu. Jaanuaris tõusid aktsiisid, märtsis langesid võrguteenuse tasud, aprilli alguses tõuseb põlevkivi hind 11% ja Narvas ei ole elektrienergia tootmise hinnas veel kokku lepitud. Kui kõik osad paika saavad, siis saab konkurentsiamet küsimusega edasi tegelda," selgitas energiafirma esindaja. Uut elektri hinnatõusu võib seejärel oodata ilmselt 1. juulist. "See, kui palju kvoodid elektri hinda mõjutavad, ei ole paigas. Kas ja kui palju me kvoote tasuta saame, selgub arvatavasti aasta lõpuks," lisas ta.

Eesti vajab tegelikkusest kvoote nii palju, et kauplemissüsteemiga kaasatud olemasolevad ning võimalikud uued ettevõtted saaksid kvoodi vastavalt vajadusele.

Samas ei tohiks tekkida ülejaotamist. Kui ettevõte kavatseb laieneda, siis peaks tal olema motivatsioon rakendada rohelisi tehnoloogiaid.

Seda, kui palju Eesti ettevõtted reaalselt vajavad, ei saa ette öelda. Tõendatud heitkoguste järgi on praegune vajadus kvoodiga kaetud.

Ettevõtete prognoosi vajamineva kvoodi jaoks esitasime komisjonile, kuid tegelikku vajadust on võimatu praeguses turusituatsioonis ennustada. Ilmselt jääb tegelik kogus ettevõtete prognoosi ja seniste heitmekoguste vahele.

Tasuta kvooti on ettevõtetele jagatud 12,7 miljonit tonni aastas, sealhulgas on riiklik reserv uutele tulijatele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
06. December 2011, 19:34
Otsi:

Ava täpsem otsing