Ehitajaid ahvatleb välismaa

Tallinna Tehnikaülikooli tsiviilehituse erialal õppiva Johannes Kahu sõnul ilma hariduseta täiskohaga ja korraliku palgaga tööd ehitussektoris hetkel naljalt ei leida. Ka Tallinna Tehnikakõrgkoolis hoonete ehitust õppiv Margus Marjamäe sõnab kindlalt, et hariduse osatähtsus tööjõuturul, vähemalt ehitussektoris, järjest kasvab.

Ülikooli kõrvalt firmas Baltifalt AS töötav ja Tallinna Tehnikaülikoolis transpordiehitust õppiv Anti Palmi on aga teist meelt. Lihttöölisena on tema sõnul tööle saada üpris kerge. "Samas paneb hariduse puudumine paika palga suuruse," tunnistas ta.

Kooli kõrvalt tööl käimisesse on kõigi kolme noormehe varasemad ja ka praegused tööandjad suhtunud väga soosivalt. Naljatledes sõnas Anti, et keegi püssiga ukse taha ei ole tulnud ja tööl ahelates pole hoidnud. See on puhtalt ettevõtte enda huvides, et nende töötajad kooli ära lõpetaksid, leidis tulevane ehitusspetsialist Johannes.

"Välismaale tööle ma ise pole kippunud ja hetkel ei kipu ka. Ent kui turg meil siin tõesti kokku kukkuma hakkab, siis ei ole mõtet siia nurka konutama jääda," tunnistas hetkel suviseks perioodiks erialast tööd otsiv Margus. Anti leidis aga, et ahvatlus piiritagusest paremast elust on kergema vastupanu teed minemine, kuna, kui pea vähegi lõikab, siis võib ka täiesti vabalt Eestis head palka teenida.

Kõige karjuvamaks mureks noorte ehitustudengite jaoks pidas Margus praegu ehitusfirmade vajadust vähendada inimressurssi ehitusmahtude vähenemise tõttu. Probleemiks on ka venekeelne töökeskkond.

Olgugi, et paljudele on hakatud kirillitsat nooruses pähe suruma, on reaalne keeleoskus kesine. "Eesti ehitusmaastikul on suur osakaal venekeelsel tööjõul. Kvaliteedi ja kiiruse mõttes on mõistlikum see keel ise selgeks õppida, kui loota, et tööline eesti keelest aru saab," sõnas Anti.

Ehitusse väga kerge hariduseta tööle saada pole. Eelistame ikka neid, kel 2-3 aastat õpinguid ja reaalset töökogemust selja taga.

Kõige suurem mure, millega me noorte töötajate värbamisel kokku puutunud oleme, on see, et noored ei ole alati enda otsustes ja valikutes kindlad.

Oluline oleks, et noor inimene teaks, miks ta selle eriala on valinud ja saaks aru, et ehitus ei ole kerge töö. Kui noorel silm särab ja ta leiab, et see (töökohale kandideerimine - toim.) on õige otsus, siis me võtame ta tööle. Initsiatiiv, tahe ja teadmistejanu on need, mis peavad olemas olema. Kogemused tulevad tööga.