Fondid 3 miljardit krooni kõhnemad

Kõige suuremad langejad on viimase 7 kuu lõikes Hansa Ida-Euroopa aktsiafond ja kinnisvarafond, vastukaaluks on Hansa Kesk-Aasia ja Venemaa aktsiafond suutnud langeda tipust kuni 15%. Tabeli järgi on investorid kõige enam raha kaotanud just idasuunalistesse fondidesse investeerides.

"Varade mahu vähenemise peamine põhjustaja oli investeerimishoius. Kuna hoiused olid alustatud siis, kui turu tase oli oluliselt kõrgem, pidid nad ennast fondist pea täielikult välja müüma," rääkis Hansa Ida-Euroopa aktsiafondi juht Enn Metsar. "Pikaajaline kukkumine on mõne investori eemale peletanud, mõni on liigutanud oma varad võlakirjadesse. Enamik meie investoritest on teadlikud sellest, et investeeringud aktsiafondidesse peavad olema pikaajalised, kuna volatiilsus on kõrge."

Metsar selgitas, et Hansa Ida-Euroopa aktsiafond on läbi oma ajaloo panustanud keskmisest enam kiiresti arenevatele Balkani turgudele.

"Me oleme arvamusel, et järgmise nelja aasta kokkuvõttes pakub Balkan ka edaspidi kõrgemat tootlust. Probleem on volatiilsuses ja väikeses likviidsuses," nentis Metsar. "See tähendab, et aktsiate ostmine ja müük võtab reeglina kaua aega, on kulukas, ning kasumi realiseerimiseks peab investeerima pikaajaliselt. Praegu olemegi situatsioonis, kus investeeringute väärtuse realiseerimine võtab kauem aega."

Mis puudutab Hansa Ida-Euroopa kinnisvara aktsiafondi, ütles Metsar, et seal on nad suutnud volatiilsust piirata, investeerides laiemas regioonis. Venemaa, Ukraina, Kasahstan on tema sõnul olnud suhteliselt stabiilsemad kui Ida-Euroopa ja Balkan.

Eelmisel aastal varahaldusfirmana tegevust alustanud Avaroni Euroopa väikeettevõtete fondi tootlus on kukkunud ca 30 protsenti mulluse juuli rekordtasemelt. "Tootluse puhul ei näe ma põhjust muretsemiseks juhul, kui fondi tootlus ei ole märgatavalt halvem turu keskmisest," kommenteeris Avaroni partner ja fondijuht Valdur Jaht, lisades, et siiski lühiajaliselt võib ka selliseid märgatavaid kõikumisi esineda, mis on tingitud teatud strateegia järgimisest.

Samas rõhutas Jaht, et investor peaks olema teadlik, milline on tema valitud fondi iseloom ja seetõttu olema valmis ka vastavateks lühiajalisteks kõikumisteks. "Tootluse osas võiks muret tundma hakata siis, kui fondi tootlus on keskmises ja pikas perspektiivis oluliselt kehvem turu keskmisest," märkis ta.

Äripäeva hinnangul on Avaroni väikeettevõtete fondi viimase 7 kuu jooksul raha sisse pandud 26 miljoni krooni eest, vaatamata sellele, et fondi osakute väärtus on langenud pea kolmandiku.

Samas Hansa Ida-Euroopa aktsiafondist on 37protsendise osakute väärtuse kaotuse juures 1,6 miljardit krooni raha välja võetud.

Jaht rääkis, et raha sissevool fondi näitab investorite usku regiooni majandustesse ja fondijuhi oskustesse. Kesk- ja Ida-Euroopa (KIE) regiooni majanduste väljavaated on endiselt küllaltki head, kuigi globaalne kasv on ilmselgelt aeglustumas. Investorile soovitas fondijuht aeg-ajalt tutvuda fondiportfelliga, et näha, millised on suurimad positsioonid ja milline on portfelli hajutatus.

"Ettevaatlikuks peaks investori muutma suurte ebalikviidsete positsioonide olemasolu, mis kätkeb endas praegustes turuoludes suurt riski," jagas Jaht õpetussõnu.

"Fondiosakute suuremahulisemate lunastamiste tulemusena võib tekkida situatsioon, kus fondiportfelli väärtus kukub kivina selliste positsioonide vähendamise või likvideerimise tulemusena," möönis ta.

Kui nüüd investeeringu tegemisel fondiosaku hind hakkab kukkuma, kuid investori nägemus selle piirkonna edu suhtes järgneva 2-3 a jooksul on endine, siis ma müüa ei soovitaks. Kui aga investor prognoosib, et see piirkond järgmisel 2-3 aastal ei ole eriti tugev või selle piirkonna aktsiaturg on ülehinnatud, siis võiks investor mõelda fondiosakute müümisele.

Fondijuhi edukuse hindamiseks võib investor jälgida, kuidas fond käitub teiste samasse regiooni investeerivate fondidega võrreldes. Võrdlust võiks teha just pikemaajalise perspektiiviga ehk aluseks peaks võtma vähemalt mõne aasta tootlused.

Autor: Virge Lahe