Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Soome-ugri eksootika Kumus
Igale eestlasele peaks olema südameasi oma sugulasrahvaid natuke paremini tundma õppida ja see näitus täidab selle lünga suurepäraselt. Laiapinnalise ettevõtmisena on see projekt Eestisse toonud komi, mari, udmurdi ja mokšade moodsat kunsti, mille kõrval esitavad oma loomingut ka kunstnikud Ungarist, Leedust, Soomest ja Eestist.
Näituse pealkirja esimene osa viitab geograafilisele asukohale - kõik Venemaal asuvad soome-ugri riigid, mis sel näitusel esindatud on, asuvad Venemaa põhja- ja kirdeosas. Pealkirja teine osa, kontinentaalne alateadvus, viitab aga kurvale asjaolule, et suurema osa maailma jaoks on need riigid muutunud alateadlikuks.
Kontinentaalsuse mõistet õigustab kuraator sellega, et soome-ugri alade geograafia katab väga suuri vahemaid.
Põhjalikud ettevalmistused selleks näituseks algasid eelmise aasta suvel, kui kuraator külastas kunstnikegrupiga soome-ugri riike.
Reisi tulemuseks on uued ja spetsiaalselt Kumu näituse jaoks valminud teosed, mis on inspireeritud suvisest reisist. Nende hulgas on nii fotot, videot, installatsiooni kui ka maali.
Ka kogu ülejäänud näitusepilt on üsnagi kirev. Kuraator on välja valinud mitmeid huvitavaid soome-ugri kunstnikke ja nende töid 70ndatest kuni tänapäevani välja. Kusjuures tähtis osa on just heraldikal - riigivappide ja -lippude kavandid -, illustreerimaks ühe riigi tunnusmärkide saamise lugu. "Põhi ja kirre" tutvustab ka soome-ugri kultuuritegelasi, filosoofe, luuletajaid ja kirjanikke.
Vaatamata sellele et kuraator on rootslane, kellel on hoopis teistsugune suhtumine soome-ugri kultuuri kui eestlastel, on ta siiski teinud selle näituse spetsiaalselt Eesti jaoks. Ilmselt ei saaks seda samal kujul näidata ei Rootsis, Soomes ega ka kuskil mujal Euroopas. Ning soome-ugri hinge on siin näitusel tabatud küll.
Soome-ugri riigid on ametlikult autonoomsed, kuid tegelikkuses see nii ei toimi. Samas on hetkeolukord palju parem kui 1990ndate keskel, kus avalikkuses mari või udmurdi keeles rääkimine oli lausa häbiasi.
Palju oleneb muidugi ka nendest rahvastest endist, nende ühtekuuluvustundest ja aktiivsusest. Selles osas on kõige paremal järjel marid, samas Mordvas on kahe põlisrahva, ersade ja mokšade lõhestumine suurem ja seega ühise rahvusliku poliitika ajamine keeruline.
Näitusega seoses toimub täna õhtul kell 18 Kumu auditooriumis kontsert, kus esinevad Nadežda Utkina Udmurtiast ja Zoja Bernikova Marimaalt. Ettekandele tuleb segu džässist, folgist ja estraadist.
Autor: Ragne Nukk