Laupäev 21. jaanuar 2017

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Miks merevesi on soolane?

14. märts 2008, 11:40

Mered on soolased ja jõed magedad. Seega
võib teha järelduse, et jõed vähendavad merede soolsust, kuid tegelikult on asi
hoopis vastupidi.

Mandreid moodustavad kivimid on pideva ilmastiku rünnaku all. Vihm, pakane, tuul, taimestik ja soe temperatuur murendavad kivimeid nii füüsiliselt kui ka keemiliselt. Murenenud kivimid kantakse vooluvee ja tuule abil laiali ning vees lahustununa jõuavad nad jõgedesse ning lõpuks ka merre. Jõed ei ole täiesti magedad. Nad sisaldavad alati teatud määral lahustunud soolasid.

Jõgede veevahetus on aga väga kiire, mistõttu ei saa suured soolakogused neisse koguneda. Sama võib öelda ka enamiku järvede kohta, mida võib sageli käsitleda osana jõgede süsteemist. On aga järvi, mis on soolased nagu meredki. Näiteks Kaspia meri ja Surnumeri,mis asuvad nii sügavas nõos, et neist ei voola välja mitte ükski jõgi. Seega soolad ainult kuhjuvad ning järvevesi muutub aja jooksul soolasemaks.

Siiski ei ole jõed ainsad merede soolasuse põhjustajad. Merealuste vulkaanide lähedal paiknevad mustad tossutajad, mis paiskavad merevette väga kuuma ning mitmesugustest metallidest rikastunud vett. Oma osa soolsuse suurendamiseks annavad ka ookeanipõhja vulkaanid.

Kas sellest saab järeldada, et ookeanide soolsus on pidevalt suurenemas? Ilmselt siiski mitte. Jõed ja vulkaanid toidavad merevett lahustunud mineraalidega sellise kiirusega, et praeguseks peaks soolsus olema oluliselt suurem sellest, mida reaalselt mõõdetakse. Geoloogilise andmestiku tõlgendamisel on leitud, et merede soolsus on juba sadu miljoneid aastaid püsinud enam-vähem ühtlasel tasemel. Merevee soolsus on jõudnud tasakaaluolekusse. Umbes nii palju, kui tuleb juurde, kasutatakse ära uute mineraalide ning mereloomade toeste moodustamisel.

�rip�ev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
14. March 2008, 11:21
Otsi:

Ava täpsem otsing