Hinnang ettevõtluse kuludele sõltub ka sellest, kuidas äri õitseb

Kui äri ülesmäge läheb, võib ettevõtluse asju ka sportautoga ajada ja selle kogu täiega ettevõtluse kuludesse kanda. Kui aga asi halvasti lõpeb, vaatab pankrotihaldur kuludele hoopis teise pilguga, ja siis võib niisugune luksus liigseks osutuda.

Alates 2000. aastast ei ole meil enam juriidiliste isikute aasta tuludele tulumaksu. Siis kehtima hakanud tulumaksuseaduses ei ole seetõttu nende jaoks ka defineeritud ettevõtluse kulude olemust. Seaduses on see paragrahvis 32 määratletud ainult füüsilist isikute jaoks. Kuigi seaduses on juriidiliste isikute ettevõtluskulude kohta kirjutatud ainult sellest, mis ei peaks sinna kuuluma, on ka nende puhul siiski aktuaalne küsimus, mis sinna kõlbab. Kui maksuamet arvab "ei" ja ettevõtja loomulikult "jaa", mis siis saab?

2006. a kevadel tegi Tallinna Ringkonnakohus kohtuasjas nr 3-05-20 otsuse, mida Riigikohus arutada ei võtnud - polnud enam midagi arutada. Asjale on ajakirjanduses ka natuke viidatud: see oli kabriolett-Porsche rentimise osaühingu kuludesse kandmise lugu. Kui kohtumaterjalide avalikustatud osa lugeda, on selge, et maksuametit torkis vaidluses tagant ennekõike arvamus, et selline auto ei ole ettevõtluse kuludes kohane nähtus.

Eks ta muidugi kallis oli ja aasta pärast liisiti Renault Megane. Poiste jutt, et Porschega reklaamplakateid laiali veeti, oli muidugi natuke naljakas, aga asjaajamiseks võis seda teoreetiliselt kasutada küll. Kuna maksuamet ei suutnud tõendada, et Porschet ettevõtluses ei kasutatud (kuidas seda peaks tõendama?!), loeti auto seal kasutatuks.

Nagu kirjutas kohus: äriühingu poolt maksuhalduri hinnangul ebakohaste kulutuste tegemine ei viita veel maksuõigusrikkumise toimepanemisele maksumaksja poolt. Ettevõtjal ei saa maksukohustust tekkida ainuüksi seetõttu, et ta ei kasuta tema omandis või valduses olevat vara maksimaalselt efektiivsel viisil või et tema tehtud otsustused ei ole kõige kasumlikumad. Teisalt on meil Tartu Maakohtu jõustunud otsus kriminaalasjas number 1-04-85, kus ainuosanikku-juhatajat süüdistati selles, et ta jättis oma raskustesse sattunud osaühingu pankrotiavalduse esitamata ja lasi aastaaruandesse valesid andmeid kirjutada. Tähelepanuväärne on selle asja juures aga ettevõtluse kulude osa.

Ainuomanik oli liisinud sportliku Mercedese. Kohus nõustus pankrotihalduriga, et ajal kui osaühingul hakkas halvasti minema, pidanuks lõpetama nii kalli auto liisimise ja võtma midagi odavamat. Kui firma oli kahjumis, oli sellise auto ülalpidamine ilmselgelt võlausaldajate kahjuks ja sellega oleks pidanud arvestama.

Nii et lood ettevõtluse kuludega sõltuvad ka sellest, kuidas äri läheb. Niikaua kui läheb hästi, on ka kuludega hästi. Kui aga hakkab kehvemini minema, peab kuludelegi teise pilguga vaatama.