Tallinnal taas vana mure - võõrkeelsed ärinimed

Linnapea Edgar Savisaar ütles pressiteates, et tal on kurb linnas ringi käies näha, et enamike ettevõtete siltidel on kas võõrkeelsed nimed või mitmest keelest kokku pandud tehissõnad. "Kui minna Tallinnas mõnda söögikohta, siis reeglina on sellel silt "pub" või "lounge", ütleb Savisaar ning kutsub ettevõtjaid eesti keelele suuremat tähelepanu pöörama.

Reedel senise E-kindlustuse nime IIZI vastu vahetamisest teatanud kindlustusmaaklerfirma juht Risto Rossar ütles, et nimevahetuse tingis tulevikus ees seisev tung välisturgudele. "Sinna eestikeelse nimega ei lähe," ütleb Rossar. "Meil on natuke nagu kunstnimi ka, see ei tähenda üheski keeles mitte midagi."

Sama, välisturgude põhjenduse toob ka alles hiljaaegu inglispärasest Ehitus Service'ist saksapäraseks Bauhofiks (Ehitusõu) nimetatud ehituspoodide keti juht Mart Vau. "Miks meil eestikeelset nime pole? Seepärast, et tahame kõigil turgudel omada ühte kaubamärki ja eestikeelse nimega on firmal, kes tahab ka väljaspool kodumaad tegutseda, üsnagi keeruline," ütleb Vau. "Linnapea avaldusest ei oska ma midagi arvata. Kas see just populistlik on, aga... tõsi ta on, et eesti keel on ilus."

Juveelikaupluste keti Goldman (Kuldmees) juht Margus Sonn aga kiitis linnapea algatust. "See on ju tore, et linnapea selle peale tuli, aga ma küsin nii: miks peaks? Miks peaks olema eestikeelne nimi? Meie kaubamärk on 15 aastat vana, kas kujutate ette, millised kulutused see kaasa tooks? Hakata logo ja värve muutma, ei, milleks. Goldman on hea, kasvõi paljude välisturistide pärast."

Aastate eest Tallinnasse City Plaza ehk linnaväljaku nimelise ärihoone rajanud ja sellele nime pannud ehitusettevõtte Estconde-E juht Angel Andla sõnul talle see nimi meeldis. "Meeldis lihtsalt, ei mõelnud midagi, tuli tahtmine panna," ütles Andla.

Küsimusele, kas see on natuke nagu pseudoteema, vastas Andla jaatavalt. "Minu meelest küll, meil oli ju juba üks eestindamise periood," ütles ta. "See on poliitikute teema ja las nemad arutavad."

Firmade loomise ja muu säärasega tegeleva Wasp Project (vapsiku, herilase või valge keskklassi esindaja kavandi) juht Hannes Rosin ütles koguni: "Eesti keel ei ole väga rikas keel ning see seab teatud piirangud ärinime valikule." Rosina arvates on olukorras, kus paljusid teenuseid ja kaupu ostavad välismaalased ning paljusid teenuseid ning kaupu pakuvad ettevõtted, mis kuuluvad rahvusvahelisse gruppi või veel enam, kui ettevõtte sihtmärgiks on välisturg, otstarbekas kasutada ärinime, mis oleks ka eesti keelt mittevaldavale isikule arusaadav.

Autor: Gert D. Hankewitz