Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Toomas Annus: meil polnud valikut

    Reedel teatas Merko Ehitus börsile, et eraldab firmast osa, mis jääb tegelema maadevahetuse kriminaalasjaga ja deponeerib selle ettevõtte arvelduskontole 300 miljonit krooni võimaliku maksimaalse trahvisumma ja kohtukulude katteks.
    Tekkivat ettevõtet jääb juhtima Toomas Annus.
    Reedel tõbisena kodus viibinud Annus selgitas jagunemise otsuse põhjuseid.
    Kas viimane piisk Merko Ehituse jagunemiseks oligi Läti hange?
    Olime pool aastat seda otsust seedinud, sest kuskilt läheb piir, kus asjade venimine ja lõputu segadus ning teiselt poolt majandustegevuse häirimine ületab igasuguse piiri.
    Avalikkuse silmis oleme patusteks tehtud ning lätlased tõlgivad Eesti lehtedes avaldatut.
    Läti uudiste järgi on meid juba süüdi mõistetud ja Merko juhid on vangi pandud. See näitab meedia mõju, mida konkurendid ka ära kasutavad.
    See on Baltimaade suurim hange ja Baltimaade suurim firma ning järsku ei sobi. Ilma mingite süüdistusteta, rääkimata kohtuotsusest. Meil polnud enam valikuid. Kas lasta ettevõttel hääbuda või võtta midagi ette.
    Kas otsus tuli raskelt?
    Väga raskelt, sest ettevõtte ülesehitamine on olnud meile elutöö. Kuid kumb on parem, kas õudne lõpp või lõputa õudus?
    Kartsime, et Läti asi võib nii minna ja olime selleks valmis. Paar-kolm juhust on ka Eestis olnud, aga need elasime üle.
    Kas Läti hange on lõplikult läinud?
    Hange on põhjus, miks me jagunemisega kiirustame. Kui ainuke põhjus meid kõrvale jätta on kriminaalasi, siis meie teeme enda poolt kõik, et saaksime veel sellel hankel osaleda.
    Mitu miljardit krooni on väga suur töö, oleme sellest väga huvitatud ja väge täis.
    Kas väikeaktsionärid võivad jagunemise teate peale olla rahulikud?
    Väikeaktsionäril ei tasu ärevusse sattuda, oleme samas paadis ja anname endast parima.
    Väikeaktsionär võtab selle riski, kas ta tahab olla suure aktsionäriga ühes paadis.
    Praegu on nii, kui aktsionärid kaotavad, siis suuraktsionär kaotab kõige rohkem.
    Mina olen isiklikult kõige suurem aktsionär ja mul pole mingit huvi kaotada kõike.
    Olete plaaninud sellest kriminaalasjaga seotud firmast väikeaktsionärid välja osta?
    Seda pole plaaninud. Meie plaan on täna, et jagunemine on möödapääsmatu.
    Mina jään üksinda sellesse ettevõttesse, mis jääb kriminaalasja klaarima, kogu ülejäänud majandustegevus läheb koos töötajatega teise firmasse.
    Üritame kuu ajaga juristide ja finantsjuhtide abiga leida, kuidas see ellu viia. Eesti on nii väike ja avalik, et me ei saanud teistpidi teha, see oleks varem välja tulnud.
    Teise firma juhtorganitesse Te kuuluma ei hakka?
    Vist ei oleks ilus.
    Kellele jääb Merko Ehituse kaubamärk?
    Pigem jääb nii, et Merko Ehituse nimi läheks eralduva ja töötava firmaga.
    Ettevõtjad peavad Merko sammu õigeks otsuseks, mis muudab investorite jaoks olukorra selgemaks.
    Eesti Investorite Liidu juhi ettevõtja Heldur Meeritsa sõnul aktsionärid kaudsel viisil ikkagi maksavad maadevahetuse skandaali eest, kuigi oleks õiglasem, kui maadevahetusega seotud inimesed maksaksid selle eest ise.
    Merko Ehituse juhtkond otsustas reedel ettevõtte restruktureerida ning eraldada majandustegevuse ja maadevahetuse kriminaalasja.
    "Minu jaoks tundub see hea mõte. Sellest oleks kahju, kui mitmes mõttes hea ja edukas ettevõte börsilt kaoks. Iseküsimus on see, millist mõju jaotamine avaldab investoritele. Ja kes siis jääksid eraldatava ettevõtte omanikeks," ütles Meerits.
    Kuidas see samm võiks Merko aktsiat mõjutada, et osanud Meerits öelda. "Ma arvan, et selgus asjas oleks aktsionäridele kindlasti abiks. Kõige huvitavam koht on see, kuidas ettevõtte jagamine mõjutab olemasolevaid aktsionäre," lausus ta.
    "Mingil kaudsel viisil aktsionärid ikkagi maksavad selle maadevahetuse skandaali eest, kuigi minu arvates oleks õiglasem, kui maadevahetusega seotud inimesed maksaksid ise selle eest," märkis Meerits.
    Meerits ei osanud aktsionäridele head soovitust anda. "Nad on jama sisse juba varem ka sattunud. Ei oska midagi öelda, kuid võib-olla praegune otsus teeb asja aktsionäride jaoks veidi paremaks," lisas Meerits.
    Suurinvestor Joakim Helenius usub, et Merko jagunemine on igati loogiline ja mõistlik samm, mis teenib investorite huve.
    "Loodan, et see on õppetund Eesti äriühiskonnale, hoiatav näide selle kohta, kuidas ei tohiks teha," arvas Helenius.
    "Merko Ehitus on väga professionaalne ettevõte. Seda, mida nad teevad, teevad nad väga hästi. Arvan, et kriminaalasja eraldamine on väga õige otsus," lisas ta.
    Tarkinvestor.ee analüütik Kristjan Lepik peab Merko jagamist majanduslikult mõistlikuks sammuks, kuna süüdistused takistavad ettevõtte tegevust.
    Lepik toonitas, et keegi ei ole seni Merkot süüdi mõistnud, mistõttu on hea, kui probleemne osa eraldatakse. Lepik ise Merko aktsionär ei ole.
    "Investorid on ära hirmutatud, seepärast ka hind langeb," märkis ta.
    Ettevõtja Jüri Mõisa sõnul on Merko otsus eraldada maadevahetuse kriminaalasi ettevõtte igapäevasest majandustegevusest hea plaan.
    "Mina Merko juhtkonnas või nende tegudes ei kahtle. Ma tõesti usun, et nad tegutsevad aktsionäride parimates huvides," märkis Mõis.
    "See käik ei avalda Merko mainele mingit mõju. Ma arvan, et Merko maine pole selle maadevahetuse skandaali tõttu ka üldse muutunud. Sellel ettevõttel on minu silmis korralik maine," lausus Mõis.
    Tallinna börsi tegevdirektori Pille Parikase sõnul keeldusid nad Merko aktsiaga kauplemist peatamast, kuna ei näe selleks põhjust.
    Aktsiale lisatakse vaatlusmärge. "Tähtis, et investoritel oleks ühesugune info. Merko andis oma teates piisava info," põhjendas Parikas börsi otsust.
    Parikas lisas, et nad pole saanud veel Merko ametlikku taotlust ja kui selles on põhjendusi, miks peaks kauplemise peatama, siis kaalutakse seda. Kindlasti ei peatata kauplemist kuuks ajaks.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Kui Mars kutsub: Musk soovib 55,8 miljardit Tesla varadest
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Tesla autod kutsutakse jälle tagasi uue ohtliku defekti tõttu. Elon on aga hõivatud mujal rindel ning tegeleb oma mitmekümnemiljardilise kompensatsioonipaketi väljanõudmisega.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Järjekordne Telia MeetUp toimub juba 30. mail
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.
30. mail avab Telia taas oma uksed Eesti ettevõtete esindajatele, et koos tehnoloogia-, IT- ja küberturvalisuse ekspertidega arutada päevakajalisi teemasid ning tehnoloogiaajastuga seotud väljakutseid. Sel aastal on fookusteemadeks küberturvalisus, IT-efektiivistamine ning kestlikkuse uued normid ja väljakutsed ettevõtetele.