Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Arakas: kinnisvaraturg prantsatab raskelt
Arakas usub, et Eesti kinnisvaraturg on 2018. aastal oluliselt igavam, kui me seda tänapäeval oleme harjunud nägema.
"Kindlasti kujunevad järgmised kümme aastat Eesti kinnisvaraturule oluliselt keerulisemaks kui eelmised kümme. Olen täiesti veendunud, et sellist kinnisvarahindade ja tehingumahtude rallit kui aastatel 2004-2006 me järgmise kümne aasta jooksul kindlasti ei näe. Samuti olen veendunud, et nii kiiret elusasemehindade tõusu ei tule Eestis enam kunagi," ütles Arco endine juht.
1Partner Kinnisvara tegevjuht Martin Vahter ütles aripaev.ee-le, et ta ei nõustu mingil juhul Arakase väitega.
Vahter ei usu, et kõik tegurid jääksid kümne aasta pärast samale tasemele, ainuüksi palgad kindlasti tõusevad selle ajaga. "Mustad meeleolud lähevad üle," ennustas Vahter, "Keegi ei mäleta kümne aasta pärast 2008. aastat."
Arakase hinnangul muutub 2018. aastaks kinnisvarasektor igamehe kõrvalärist suurte ehitusfirmade tulusaks lisategevuseks, kus domineerivad 4-5 Eesti ja väliskapitalil põhinevat suurfirmat. "Tänases mõistes klassikalisi kinnisvaraarendusettevõtteid jääb järjest vähemaks. Paraku tuleb meil lähitulevikus tõdeda, et paljud arendusfirmad lõpetavad valusalt - pankrotiga," ennustas Arakas.
Järgnevad kümme aastat ei kujune Arakase nägemuse järgi palju kergemaks ka äripindade turul. Tallinna büroopindade turul on oodata suuri raskusi 2008. aasta lõpus ja 2009. aasta alguses.
Kogu majanduse tasandil ei ole pilt Arakase sõnul sugugi roosilisem. "Olukorras, kus majanduse täpne suund on teadmata, jääb kümme aastat struktuursete reformide viljade nägemiseks liiga lühikeseks ajaks. Paraku tähendab see, et meid ootab ees pikem vindumisperiood," märkis Arakas.
Mõne põllupealse majaga tehti defitsiidi tingimustes sääraseid tehinguid, mida me ilmselt kunagi enam ei näe.Loomulikult sõltub kõik majanduse ja palkade käekäigust. Kui majandusel läheb enam-vähem hästi, siis võib üldine kinnisvara hinnatase siiski kümne aasta pärast tipptaset ületada. Kui palgad on kümne aasta pärast kaks korda kõrgemad, siis vaevalt, et kinnisvarahinnad paigale jäävad.
N-ö põlluarendustega tehtud tehingud olid emotsionaalsed ning seotud turu hetkeolukorraga, mitte sellega, mida inimesed tegelikult vajavad. Seetõttu ei usu ma, et sääraste majade hinnad kümne aasta pärast samale tasemele jõuavad. Kvaliteetkinnisvara suhtes olen siiski positiivselt meelestatud.