Vene odav toorpuit kadumas

Sirje Rank 18. märts 2008, 00:00

Aprillis tahab Venemaa toorpuidu tolli tõsta 15 eurole ja tuleval aastal 50 eurole, kui ELi kaubandusvolinik Peter Mandelson ja Vene asepeaminister Aleksei Kudrin täna jätkuvatel kõnelustel muud kokku ei lepi.

"Eesti saetööstusel muutub mõttetuks Venemaalt palki osta. Tuleb orienteeruda kodumaisel turul pakutavale puidule," kommenteeris tolle Stora Enso Balti puiduvarumisüksuse juht Rait Hiiepuu.

Paljud firmad jäid Vene toormeta juba pronksiöö järel. "See blokaad kestab praeguseni. Venemaalt saame ainult gaasi," ütles ASi Repo Vabrikud juht Tiit Kolk. "Meile tähendas see kiiret ümberorienteerumist uutele allikatele ja olulist toorme kallinemist, mis on muuseas Eesti küttepuidu kõrge hinna üks põhjustaja," ütles Kolk. Mõned firmad on jätkanud Vene puidu importi meritsi, kuid kinnisvaraturgude jahtudes tuli tollide mõju. Läinud aasta teisel poolel kahanes puidu import aasta varasemaga võrreldes poole võrra.

"Viimati tuli Vene palk möödunud aasta septembris," ütles ASi Toftan juht Martin Arula. Toftan on Vene puidu asendanud Eesti ja Läti omaga. "Eesti metsatööstus on lõpuks hakanud arenema. Kui me jälle Vene puidu sisse toome, lõikame Eesti arengul jalad alt ära," ütles Arula. UPM-Kymmene juht Ando Jukk ütles hiljuti aripaev.ee-le, et probleemid Vene toormega on puidu hinda kolmandiku kergitanud.

EL jätkab Venemaaga kauplemist Soome ja Rootsi paberi- ja puidutööstuse eest, mis on laienenud Vene toorme toel: Soome impordib 20% tooret, mullu 18 miljonit tihumeetrit. Puidutollid on risti ees Venemaa pääsul WTOsse. "Kui teema on rahuldavalt lahenenud, saame Venemaa liitumistaotlusega edasi minna," ütles Äripäevale ELi kaubandusvoliniku pressiesindaja.

Vene impordi lõpp oleks Soomele tõsine hoop. Innovatsioonifondi raporti järgi saaks Soome metsast loodust kahjustamata raiuda lisaks 15 miljonit kuupmeetrit, mis tõstaks raiemahud 70 miljonile kuupmeetrile. See eeldaks - nagu Eestiski - erametsaomanike suuremat aktiivsust metsa majandamisel ja looks 5000 töökohta. Kui Vene puitu ei korvata, võib kaduda 25 000 töökohta, metsatööstuse toodang kahaneda viiendiku võrra ja Soome SKP 1,5%.

Raport soovitab valitsusel metsatööstuse toetuseks investeerida teede ehitusse kolmel aastal 216-264 miljonit eurot ja metsaomanikke maksupoliitikaga ergutada: arutatakse tulumaksu alandamist metsa müügist saadud tulult.

Ühtepidi on hea, kui toll võimaldab Venemaaga kaupa teha. Teisalt - kui me mõistlikult oma metsi majandaksime, võiksime 70-75% oma vajadustest Eesti ressursiga katta. Kui 50% saetööstuse toormest tuleb Venemaalt, on halb ja ohtlik.

Venemaa puit jääb Eesti turul kindlasti mingit rolli mängima. Kui seal saadakse saetööstused käima, jätkab Eesti tööstus Venemaalt saematerjali ostmist ja selle jätkutöötlemist.

Kujunenud olukorda oleks Eestis hädavajalik analüüsida ja leida võimalused negatiivse mõju vähendamiseks. Meie hinnangul on Eestis ümarpuidu defitsiit 2008. aastal umbes 1 miljon tihumeetrit. Kahjuks ei ole valitsuse tasemel seda (veel) mõistetud.

Impordi osakaal ei peaks kohalikke võimsusi arvestades nii suur olema. Kõige negatiivsem stsenaarium on selline, kui me oma ressurssi kasutusse ei saa ja tööstus kolib ära.

Raadio ettevõtlikule inimesele

Äripäeva raadio 92.4

Hetkel eetris

Kava

    Vaata kogu kava
    Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
    24. November 2011, 17:24
    Otsi:

    Ava täpsem otsing