Kommentaar: miks ma ei vala koos Annusega krokodillipisaraid?

Annika Matson 18. märts 2008, 15:30

Merko Ehituse suuromanike otsus ettevõte
kaheks teha, näitab, et suuromaniku Toomas Annuse meeskond üritab tõmmata selge
vahe mineviku ning tuleviku vahele, kirjutab Äripäeva peatoimetaja asetäitja
Aivar Hundimägi.

Painajana saatev maavahetusskandaal loodetakse Merko Ehituse küljest lahti raputada, sest see on hakanud takistama Eesti suurima ehitusfirma tegevust.

Nimetatud otsust on viimastel päevadel hoogsalt kommenteeritud ja mõnede väljaütlemistega ma soovin oponeerida. Näiteks üritab Toomas Annus esmaspäevastes ajalehtedes ilmunud intervjuudes jätta muljet justkui oleks uurimisorganid Annuse ehitusärist välja söönud ning Merko Ehituse aktsionäride vara hävitanud.

Merko Ehituse turuväärtuse kadumises ei saa aga süüdistada uurimisorganeid. Eeskätt on selles süüdi Merko Ehituse juhid ja suuromanikud, kes võtsid oma äri ajades liiga kõrged riskid. Merkoga seotud firmad ning võtmeisikud muutsid sidemed ja suhted poliitikute ning riigiametnikega oma äri nurgakiviks. Nad tegid seda vormis, mis oli riskantne ja ebaeetiline. Täna on selge, et võetud risk ei õigustanud end. Aktsionäride vara väärtus on sulanud ja Merko Ehitust tõrjutakse erinevatelt hangetelt. Põhjuseks on aga firma juhtide ebaõiged otsused, mitte uurimisorganite tegevus. Uurimisorganite huvi Merko Ehituse ja Toomas Annuse vastu on ehitusfirma aastaid kestnud tegevuse tagajärg, mitte vastupidi.

Levinud on ütlus, kus suitsu seal tuld ja see iseloomustab ka Merko Ehitust. Tühjalt kohalt ja lihtsalt heast peast ei saa Eestis ükski meediaväljaanne või ka uurimisorgan kellelegi turja karata.

Annus ütles Postimehele, et tegelikult sooviti tantsida endise keskkonnaministri Villu Reiljani laibal. Ma pole selle väitega päri. Kui kasutada Annuse kõnepruuki, siis oli Reiljan ise see, kes enda laibal peo korraldas. Tal oli võimalik oma eelkäija Heiki Kranichi loodud maavahetusskeemid ära muuta, aga ta ei teinud seda.

Avalikkuse suhtes palju ausam ning maksumaksjale tõenäoliselt ka kasulikum oleks olnud kord, kus riik (keskkonnaministeerium) müüb enda käes olevad magusad krundid Tallinnas avaliku oksjonina ning saadud raha eest oleks ostetud välja eraomanikult looduskaitsealal olevad kinnistud. Kusjuures riik pidanuks ostma kinnistud ainult nendel, kes teadlikult ei ostnud endale maad looduskaitsealale. Lihtne ja korruptsioonivõimalusi oluliselt piirav lahendus, aga see Reiljanile mingil põhjusel ei sobinud.

Teine teema on Merko Ehituse probleemid Läti turul. Ettevõtte jagunemisteadet kommenteerides on ühe põhjusena viidatud Lätis toimuvale suurele ehitushankele. Läti korruptsiooniga võitlejate hinnangul oleks ebaeetiline, et nende kultuuriobjekti ehitab määrdunud renomeega ettevõte.

Seda teemat kommenteerides avaldas riigikogu reformierakondlasest liige Hannes Astok laupäevases Kuku raadio saates Keskpäevatund arvamust, et Eesti riik peaks tormama Lätis oma ettevõtte huvide kaitsmisele. Kasutama selleks meie saatkonda Riias ning nõudma Läti valituselt, et see ei kõrvaldaks Merko Ehitust Läti riigihankelt.

Olen vastupidisel seisukohal. Merko Ehituse kaitsmisele tormamine oleks ennatlik, sest pole selgust, kas uurimisorganite poolt esitatud kahtlused ka kohtus tõendamist leiavad või mitte. Riik saaks Merko eest seista ainult pärast seda, kui prokuratuuri kohtuvaidluse kaotab.

Selle asemel, et meie ehitusettevõtet kiusavate lätlaste suunas rusikat viibutada võiksime me ise Eestis mõelda sellele, kuidas suhtuda ettevõtjatesse, kes kasutavad oma äriedu saavutamiseks eetiliselt taunitavaid võtteid. Olen kindel, et heade suhete ja sidemete loomine ning ametnikule korteri sõbrahinnaga müümise eesmärk pole olnud tingitud õilsatest kavatsustest.

Mulle tundub, et Merkoga seotud ettevõtted ning suuromanikud hoidsid suhetevõrku otsustajatega pidevalt õlitatuna ikkagi seetõttu, et maksumaksja palgal olev inimene aitaks saavutada avaliku sektoriga tehinguid tehes ehitusfirmale meelepärasemat tulemust. Minule on jäänud mulje, et Merko äritavade eesmärk oli maksumaksjale müts võimalikult sügavale silmadele tõmmata ning saada konkurentide ees eeliseid.

Seetõttu ma ei ole ka ühes paadis nendega, kes praegu Merko Ehituse ja Toomas Annuse pärast krokodillipisaraid valvad. Maadevahetusskandaal on hea õppetund ja see mida Merko Ehitus, Toomas Annus ja teised täna maksavad on lihtsalt kooliraha kursuse eest „Eetiline äritegevus“.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
15. April 2008, 15:13
Otsi:

Ava täpsem otsing