Kümme kõige kasutumat organit

19. märts 2008, 15:00

Oma 1859. aastal ilmunud raamatus „Liikide
tekkimine” viitas Charles Darwin mitmetele jäänukorganitele, mille esinemine
inimestel tõestas evolutsiooni toimumist. Kunagi oli neil organitel oluline
funktsioon, kuid liigi arenemise käigus on see funktsioon kadunud või
ebaoluliseks muutunud.

LiveScience’i vahendusel on järgnevalt välja toodud kümme praeguseks kasutut organit või funktsiooni, mille olemasolu aitab teadlastel välja selgitada erinevate liikide vahelisi sugulussidemeid ning nende ühiseid esivanemaid.

1. Lennuvõimetute lindude tiivad

Tiivad on keeruka ehitusega kehaosad, mis on spetsiifiliselt kohanenud lendamiseks. Lennuvõimetutel lindudel esinevad samuti tiivad, mis ei erine põhimõtteliselt lennuvõimeliste lindude tiibadest. Lennuvõimetute lindude tiivad pole sugugi täiesti kasutud – nende abil saab joostes tasakaalu hoida ning nad mängivad olulist rolli ka lindude pulmarituaalides. Lennuvõimetud linnud on näiteks Uus-Meremaal elav kiivi, Aafrikas elav jaanalind ning Antarktikas elavad pingviinid. Eestis lennuvõimetuid linde ei ela.

2. Vaalade jalaluud

Mõnesaja miljoni aasta eest olid ainsad Maad asustavad selgroogsed loomad vees elavad olendid, kellel ei olnud ei esi- ega tagajäsemeid. Mingil hetkel aga hakkasid neil kalalaadsetel loomadel arenema puusad ja jäsemed ning lõpuks oli neil võimalik veest välja ronida. Kord juba Maale jõudnud, otsustasid osad imetajatest aga veekeskkonda tagasi pöörduda. See juhtus umbes 50 miljonit aastat tagasi ning nendest loomadest said vaalade eellased.

Kuigi vaaladel pole jalgu vaja, on evolutsioon neile siiski jätnud tagajäsemetest mälestuse. Loodusest on leitud rudimentsete tagajalgadega vaalu – kuigi osadel neist on vaid peidetud jalaluud, on teistel koguni jalad koos varvastega. Hiljuti avastati, et vaalad ja jõehobud on omavahel sugulased.

3. Kananahk

Iga inimese ihukarvaga on seotud lihaskiud, mis aktiveerumisel karva püsti tõstavad – nii tekib kananahk. Karvasematel loomadel on see vajalik funktsioon – karvastiku kohevale ajamisega teeb loom ennast suuremaks, et vaenlast hirmutada, samuti kaitseb kohevam karvastik külma eest. Inimestel aga karvastik selliseid rolle kuigi edukalt ei täida ning karvatõstjalihased on meil seega üsna ülearused.

4. Sabakont

Mõned kokkukasvanud selgroolülid on kõik, mis meil on alles meie esivanemate pikast uhkest sabast, mille abil sai hoida tasakaalu, üksteisele sõnumeid edasi anda ning ronida. Kui inimese esivanemad otsustasid hakata püsti käima, muutus saba kasutuks ning taandarenes vähehaaval. Arvatakse, et õndraluule võivad kinnituda mõned väiksemad lihased või et see toetab mõningaid organeid. Õndraluu kirurgiline eemaldamine ei too aga inimesele kaasa mingeid erilisi vaevusi. On olnud juhtumeid, kus lapsed on sündinud sabaga, õndraluu pikenenud versiooniga, milles on mõned lisaselgroolülid. Sellise sabaga ei kaasne mingeid terviseriske, kui laps ei sünni just keskajal, mil sabaga lapsed ja nende emad arvatavasti tuleriidal lõpetada võisid.

5. Pimeda kala silmad

Nime Astyanax mexicanus kandvad kalad elavad Mehhiko rannikust kaugel meres sügaval veealustes koobastes. Kaladel on küll olemas silmad, kuid munas areneval kalamaimul silmad taandarenevad ning kalapojad kooruvad vaid silmajäänustega, mida katab nahakiht. Sellised silmad kujunesid välja ilmselt tuhandete aastate jooksul pimeduses veedetud elu jooksul. Sama kalaliik võib elada aga ka mere pinnakihis, kus valgust on külluses. Et kontrollida, kas pimeda kala silmad hakkaksid tööle õiges keskkonnas, eemaldasid teadlased pinnakihis elavalt kalalt silmaläätse ning siirdasid selle pimeda kala silma. Kaheksa päeva jooksul hakkas naha all arenema silm, kahe kuu jooksul kujunes välja täiesti töökorras silm pupilli, sarvkesta ja iirisega. Seega on ka pimeduses elavatel kaladel silma mehhanismid täiesti töökorras.

Kümme kõige kasutumat organit. II osa

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. March 2008, 14:10
Otsi:

Ava täpsem otsing