Kümme kõige kasutumat organit. II osa

19. märts 2008, 15:25

6. Tarkusehambad

Kui arvestada kogu seda valu ning aja- ja rahakulu, mida tarkusehambad põhjustavad, võiks küll arvata, et ilma nendeta oleks elu kergem. Tarkusehambad sellest aga ei hooli ning püüavad ennast vahelduva eduga meie niigi kitsasse suhu mahutada. On kaks võimalust, miks tarkusehambad on muutunud rudimentseteks. Esiteks on inimese lõualuu muutunud väiksemaks kui meie esivanematel ning seega pole tarkusehammastele lihtsalt ruumi. Teiseks on tublisti arenenud inimeste hügieenikombed. Mõned tuhanded aastad tagasi võis olla loomulik, et inimene varem või hiljem mõned oma hambad kaotab ning siis võisid täiskasvanueas lisanduvad tarkusehambad vägagi teretulnud olla. Nüüd pesevad inimesed kaks korda päevas hambaid ning enamik hammastest õnnestub suus hoida elu lõpuni. Tarkusehambad aga seda ei tea ning tulevad ikka abivalmilt suhu, kust neid tuleb suurema valu ennetamiseks tihtipeale lihtsalt eemaldada.

7. Võilillede suguorganid
Nagu kõikidel teistel õistaimedel on ka võililledel suguorganid – tolmukad ja emakas. Võililled neid aga ei kasuta, vaid eelistavad paljuneda ilma viljastumiseta, tegeledes põhimõtteliselt iseenda kloonimisega. Kevadine õitsev võililleväli näitab, kui edukad nad selles on. Kas ka inimesed ja teised loomad võiksid olla mittesugulise paljunemise teel sama edukad? Enese kloonimine on kasulik strateegia muutumatus keskkonnas, mille jaoks ennast klooniv organism on ideaalselt kohanenud. Kui aga keskkond muutub, soositakse neid organisme, kes on võimelised ka ise muutuma ning tootma endast pisut erinevaid järglasi, kellest mingi osa jälle muutunud keskkonda hästi sobib. Seega pole eriti karta, et ka inimese suguorganid rudimentseteks muutuksid.

8. Sisalike võltsseks
Sisalikel perekonnas Cnemidophorus on olemas ainult emased loomad. Isaseid nad ei vaja, sest sigivad partenogeneetiliselt – muna areneb viljastamata munarakust. Seega pole paaritumine millekski vajalik. Sellest hoolimata proovivad sisalikud aeg-ajalt paarituda, kui mõni emane hakkab käituma nagu teiste sisalikuliikide isased. Need sisalikud arenesid välja suguliselt sigivatest liikidest ning võltsseksi harrastamine on neil lihtsalt jäänuknähtus. Varasematel vormidel hädavajalik käitumisjoon esineb neist välja arenenud liikidel ebatäiusliku ning kasutu tegevusena.

9. Meeste rinnanibud
Milleks meestele rinnanibud? Nii meestel kui naistel esinevad rinnanibud, sest loote varases arengus on laps sootu. Alles hilisemas arengujärgus põhjustavad suguhormoonid ülejäänud erinevuste tekke. Kõikidel imetajatel, nii emastel kui isastel, on piimanäärmed. Isaste piimanäärmed ei ole funktsionaalsed ning kuna vähk võib areneda kui meeste kui naiste rinnakoes, on tegemist pigem ohtliku koega.

10. Inimese pimesool
Taimtoidulistel selgrootutel on pimesool palju suurem ning selle peamine ülesanne on aidata seedida raskesti lagundatavat taimset toitu. Inimese pimesool on väike tupiksool, mis kinnitub jämesoolele kohal, kus see liitub peensoolega. Seedimises pimesool inimesel ei osale.Paleontoloog Alfred Sherwoodi sõnul on pimesoole peamine roll „toetada rahaliselt kirurge”, viidates suurele arvule kirurgilisel teel eemaldatavatele pimesooltele. Näiteks USAs eemaldati 2000. aastal 300 000 pimesoolt ning 371 inimest suri pimesoolepõletiku tõttu. Pimesoole eemaldamine ei põhjusta inimestel aga mingi teadaoleva olulise funktsiooni häiret.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
19. March 2008, 15:25
Otsi:

Ava täpsem otsing