Esmaspäev 5. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kvaliteedimeister Daisy Järva

Urve Vilk 20. märts 2008, 00:00

"Aga kui ma turismis ei töötaks, siis vaevalt, et oleksin saanud olla USA presidendi vastuvõtul Valges Majas või kohtunud Soome presidendi Tarja Haloneniga. Need on pärlid, mis teevad elu elamisväärseks," lisab Järva.

Kuidas Tallinntouril läheb, firmast on vähe juttu olnud?

Palju ei räägita firmadest, kes tegelevad sissetuleva turismiga. Pigem on pressis juttu suurtest reisikorraldajatest, kellest on paljud rahvusvaheliste kontsernide Eesti firmad. Mind tuntakse rohkem kui Eesti Turismifirmade Liidu asutajat. Olen olnud selle juhatuses pea 18 aastat.

Riigi seisukohast on tähtis, et Eestisse tuleks enam välisturiste. Tegeleme eriala- ja kultuurigruppide teenindamisega, pakkudes neile "rätsepatööna" tehtud spetsiaalset toodet. Oleme vastu võtnud orelimängijaid, kes mängisid orelit vanades kirikutes. Oleme vastu võtnud kunstnikke, tööstureid, poliitikuid ja arste. Oleme koostanud eriprogramme ajaloolaste gruppidele, kes soovivad lisaks eriprogrammile ka loenguid ja kohtumisi kolleegidega. Kuigi grupiga töötab pädev giid, tuleb ka endal toimetada, et kõik õnnestuks. Paraku on Eestis teenuste kvaliteet selline, et peab ise kõik üle kontrollima ja tagant torkima. Aga minu õnn on, et ma pole kokku puutunud ühepäevareisijatest kaubaturistidega ja inglise poissmeestega.

Kuidas kliendid Tallinntouri üles leiavad?

Algul sai palju messidel käidud. Kui sidemed ja partnerid on olemas ning pakkuda korralikku ja kvaliteetset turismitoodet, on hea müügikanal ka suuline reklaam teenindatud klientidelt. Sind soovitatakse edasi. Riigipoolne roll on reklaamida Eestit kui sihtkohta. Reisikorraldaja roll turismitööstuses on koostada reisipaketid, hankida kliendid ning vastutada toote kvaliteedi eest lõpptarbija ees.

Mis puudutab meie firma korraldatud välisreisidesse, siis oleme spetsialiseerunud kultuurireisidele. Pea viisteist aastat oleme teinud koostööd kunstiajaloolase Jüri Kuuskemaaga. On tekkinud nn reisiklubi, kellega oleme läbi sõitnud India, Hiina ja Iisraeli, rääkimata Euroopa riikidest.

Ka Eestis oleme avastanud uusi mälestusmärke ja vaatamisväärsusi. Paljud teavad, et Ristna tuletorn on kuulsa Eiffeli projekteeritud. Eestis on käinud palju kroonitud päid ja kuulsusi. Mitte ainult Tallinna vanalinn pole toode. Turismis saab ära kasutada huvitavaid persoone ja sündmusi. Eesti kohta räägitakse, et oleme madal maa ja kehva kliimaga. Tegelikult oleme omamoodi Põhjala värav, huvitava ajaloo ja ainulaadse kultuuriga.

Kuidas Te turismialale sattusite?

Meile õpetati giidindust keskkooli viimases klassis. Giiditööd tegin juba keskkooli lõpus. Sattusin seda tööd tegema Leningradis Ermitaaži, kuna tol ajal ei jätkunud piisavalt soome keele giide. Sealt tekkis huvi ka kunsti ja kunstikogumise vastu.

Kui palju Tallinntouris töötajaid on?

Oleme pikki aastaid firmat vedanud koos hea kolleegi Helle Säreviga, kes on tugev professionaal, kel reisikorralduses paarikümneaastane kogemus. Paljud professionaalid töötavad meil lepingu alusel.

Kui raske Tallinntouri asutamine oli?

Kui firma sai püsti pandud, oli nõukogude aeg ja paberimajandust oli päris palju. Pangaarve avaminegi oli omaette protseduur. Siis tuli Gorbatšovi aeg, mil lubati firmadel juba arendada välissuhtlust. Kui tuli iseseisvus, oli juba päris lihtne.

Kas inglise keelt ja kirjandust läksite õppima, kuna see oli turisminduses vajalik?

Lõpetasin inglise keele eriklassi, mistõttu võrreldes tavalise kooliga oli kindlasti lihtsam. Kuna õppisin kaugõppes, töötasin ka õppimise ajal. Oleks olnud ehk võimalus minna õppima ka Moskvasse välissuhtlust, võõrad maad ja välissuhtlus huvitas. Aga tõenäoliselt oleks sinna saanud pigem meesterahvad.

Kas Eesti siseturismialal võiks rohkem pakkujaid olla?

Turismitööstus on samasugune äri, nagu iga teine äri, kus kõik paneb paika turg. Firmasid tuleb juurde, osa läheb pankrotti. See on majanduselus normaalne portsess. Mingi äriidee ammendub. Meile, kui reisikorraldajatele on tähtis, et Eestis oleks senisest rohkem teenuseid pakkuvaid firmasid -restorane, kohvikuid, publikule avatud eramõisaid, turismitalusid, erinevaid tegevusi pakkuvaid ettevõtteid.

Kuidas hindate Eesti turismiturgu?

BMW tehast ei saanud me Eestisse. Siiani otsime n-ö Eesti Nokiat. Kogu turismitööstus koos kultuuri ja elamustööstusega võikski see olla. Peaksime Eestit CNNis ja muudes rahvusvahelistes meediakanalites rohkem reklaamima. Eesti peab eristuma. Welcome to Estonia nõuab lisa. Siin oleme seisma jäänud. Eestil on 15 aastat iseseisvust kenasti läinud. Arenenud on e-riik ja Skype, samuti e-turism.

On aga selge, et inimfaktor ei kao turismist kunagi. Sa võid muusemis tehnilise seadme võtta, mis sulle nuppu vajutades maale tutvustab, aga see ei asenda iial suurepärast kunstiteadlast. Eesti turism jääb ka tulevikus karmis konkurentsis ellu, kui oskame välja tuua Eesti turismipotentsiaali kõik tugevused ning lisame sellele kvaliteedi kolmekordse hüüumärgiga.

Mis on Teid juba mitukümmend aastat turismi juures hoidnud?

See töö on andnud väga palju. Kui ma turismis ei töötaks, vaevalt, et kunagi oleksin saanud olla USA presidendi vastuvõtul Valges Majas, saanud võimalust kohtuda Soome presidendi Tarja Haloneniga tema presidendilossis, olnud külaliseks Türgi turismiministrile, või Pierre Cardini residentsis vastuvõtul. Need on pärlid, mis teevad elu elamisväärseks.

Lisaks tööle osalete ka ühiskondlikus elus, kuidas Te kõike jõuate?

Vahel on raske, kui kõik ei laabu nii nagu soovid, meie töös on ka tehnilisi probleeme, nii et hoiad südamest kinni. Aga kui teed tööd, mis meeldib, ei teki ka tõrget. Elus peab kõike jõudma.

Millist põhimõtet elus järgite?

Elu kreedoks on olnud mitte iial tingida kvaliteediga. Ei enda elukvaliteediga, elulaadiga, igapäevase olmekultuuriga. Meil Eestis peaks eetika olema ka igapäevase suhtluse ja käitumisnormide aluks. Kahjuks see nii alati ei ole.

Millega Te vabal ajal tegelete?

Mulle meeldib jalgrattaga sõita, looduses olla, kunstiajalugu uurida ja vanavara koguda. Mul on Karl Burman seeniori ja Karl Burman juuniori kogu, mida pidevalt täiendan - joonised, visandid, kataloogid, näituste kutsed, postkaardid. Olen pildistanud kõiki maju, mida Burman seenior on projekteerinud. Seega on mu kultuurihuvi ja töö küllaltki lähedased.

Olen Daisyga kokku puutunud põhiliselt erialaselt. Kuna Daisy on kohalike turismitoodete tulihingeline propageerija ning tegelenud sellega pikka aega, on ta minu jaoks kodumaise turismitoote sümbol. Samas tähtsustab ta ka rahvusvahelisust, et tegevus poleks pelgalt omas nurgas sebimine.

Daisy on inimesena alati väljapeetud. Tema südameasjaks on, et turismivaldkonnas kasvaks peale uusi tegijaid, kes pakuksid sama kvaliteetset teenust kui ta isegi.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:24
Otsi:

Ava täpsem otsing