Maksuamet Reiljani raha lugema ei kipu

Ralf-Martin Soe 20. märts 2008, 00:00

Siiski tunnistab just Rahvaliidu praegune esimees Jaanus Marrandi, et sularahatehinguid on poliitikas liiga palju ning see on taunitav.

"Sularaha eest tehingute tegemine ei ole väga hea toon. Tänapäeva tehnoloogilisel ajastul on raha sukasäärde kogujaid vähe. Kahetsusväärselt palju sularaha liigub valimiste eel poliitikas ja see on kindlasti taunitav," kommenteeris Marrandi, kes on samal ajal ka riigikogu korruptsioonivastase seaduse kohaldamise erikomisjoni juht.

Kui jutt läks konkreetsemalt Villu Reiljani peale, kes arveldas sularahas suurärimees Andres Sarriga, oli Marrandi vähem kriitiline.

"Enne ei saa inimest süüdistada üle oma võimete elamises, kui ei võeta arvesse kõiki asjaolusid. Inimene võib pärida midagi või omada vahendeid näiteks eelnevast äritegevusest. Seda peate täpsemalt Villu Reiljani käest küsima. Mina ei oska midagi öelda selle kohta, miks tal kodus 200 000 sularaha oli," sõnas Marrandi erakonnakaaslase Reiljani sularahatehingute kohta.

Praegu pole teada, mis tipp-poliitiku sularahatehingutega edasi saab.

Keskkriminaalpolitsei juures tegutseva rahapesu andmebüroo järelevalvetalituse juhataja Arnold Tenusaare sõnul oleks sarnane juhtum nendeni jõudnud, kui tehingud oleksid juriidiliste isikute vahelised.

"Eraisikutevaheline raha liikumine ei kuulu praktiliselt meie valdkonda," kommenteeris Tenusaar. Ta selgitas, et juriidiliste isikute puhul tärkab rahapesu andmebürool laias

laastus huvi juhul, kui elektroonilised tehingud ületavad 200 000 krooni või sularahatehingud 100 000 krooni piiri. Aga see võib subjektide lõikes erineda.

"Maksuhaldur ei kontrolli isikute vaheliste tsiviilõiguslike tehingute lubatavust, vaid hindab tegelike majanduslike sooritustega kaasnevat maksude deklareerimise ja tasumise õigsust," kommenteeris maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Egon Veermäe. Ta lisas, et maksuhaldur ei aruta konkreetse isiku maksukohustusega seonduvaid küsimusi avalikult, sest see peab olema kaitstud maksusaladusena.

"Hüpoteetiliselt saab kõnelda, et võimaliku maksuriskile viitava info laekumisel maksu- ja tolliamet analüüsib avaldatud informatsiooni ning lähtuvalt ameti riskianalüüsist otsustatakse edasine kontrollivajadus," vastas Veermäe küsimusele, mida maksu- ja tolliamet teeb, kui neile laekub info suures koguses sularahatehingust. "Kui kontrolli tulemusena on võimalik maksukohustus tõendada, määrab maksu- ja tolliamet maksu tasumisele," selgitas Veermäe.

Kui Äripäev päris prokuratuurist aru, kas Reiljani teadmata rahaallikate osas tuleb veel eraldi uurimine, vastas prokuratuuri pressiesindaja Kristiina Herodes, et prokuratuur on saatnud ära kõik info ning edasist peaksime uurima juba Reiljani enda käest. Uurimise võimalikku jätkumist Herodes ei kommenteerinud.

Üldiselt jääb veel selgusetuks, kas sularaha Reiljanilt üldse laekus Sarrile. Asjaosalistelt ei õnnestunud Äripäeval lisainformatsiooni saada. Reiljan mobiiltelefonile ega saadetud e-kirjale ei vastanud. Samuti ei tulnud vastust ka Andres Sarrile saadetud e-kirjale.

Paljud Keskerakonna juhtivtegelased käituvad äärmuslike altruistidena - selle asemel, et vähendada oma laenukoormust, annetavad nad suuri summasid parteikassasse, kirjutas Äripäev jaanuaris.

Näiteks Keskerakonna esimees Edgar Savisaar suutis oma 1,6 miljoni kroonist laenukoormust aasta jooksul vähendada umbes 142 000 krooni võrra (25. aprilli majanduslike huvide deklaratsiooni andmetel). Sama aja sees on aga tema perekond leidnud võimaluse toetada koduerakonda kokku 174 155 krooniga. Suurema osa sellest on välja käinud Keskerakonna fraktsiooni esimees riigikogus Vilja Savisaar, kelle laenukoormus on 1,4 miljonit krooni.

Edgar on samal ajal Keskerakonna kassasse panustanud vaid üks kord, annetades 15 120 krooni. 2007. aasta novembris lisandub sellele veel 25 100 krooni.

Peale selle tõi Äripäev jaanuaris välja, et Keskerakonnas on altruistikult käitunud - ehk annetanud raha erakonnale selle asemel, et oma pangalaenu kustutada - ka Keskerakonna poliitiline sekretär ja endine haridusminister Mailis Reps, Keskerakonna aseesimees Kadri Must, erakonna riigikogu fraktsiooni aseesimees Ain Seppik ning mitmed riigikogu liikmed, nende hulgas Aadu Must, Evelyn Sepp ja endine sotsiaalminister Jaak Aab.

Kuna küsimuse püstitus tuleneb ühest lõpetatud kriminaalasjast, mis osutus ainetuks, olen enam kui veendunud, et uurimise käigus juba tuvastati ühemõtteliselt nii see, et selline sularaha reaalselt ka olemas oli, nagu seegi, kust see tuli ja kas see seaduslikul teel saadi.

Küllap oli uurimine põhjalik ja lõpetamise otsus põhjendatud ning oletan, et need küsimused said juba õiguskaitseorganitelt ammendavad vastused.

Oleks tervislik, kui me sellistel teemadel vähem midagi arvaks ja enam faktidele toetuks. Kui see on ebaõiglane, võib inimesi kergeminigi tappa kui relvaga.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. November 2011, 17:24
Otsi:

Ava täpsem otsing