Tallinn venib tööle

Seda näitab Tartu Ülikooli korraldatud Tallinna ja naaberomavalitsuste elamualade uuring. Kõige kauem sõidavad tööle Piritalt tulijad, kõige kiiremini liiguvad aga kesklinnas elavad inimesed, kellest paljud lähevad tööle jala.

"Liikluse kasv kesklinnas tipptundidel aeglustub, sest kesklinnast ei pääse autoga enam lihtsalt läbi ja autojuhid otsivad vaiksemaid kõrvaltänavaid," räägib Tallinna liiklust analüüsiva inseneribüroo OÜ Stratum juhataja Dago Antov .

"Äärelinnas on liikluse kasvutempo tunduvalt kiirem, sest üha rohkem inimesi elab linnapiiri taga ja kuna busside liiklussagedus on võrreldes Tallinnaga kordades väiksem, vurab enamik inimesi pealinna autoga."

Antov tunnistab, et uuringuid Tallinna liikluse ja erinevate transpordiliikide ajas muutumise kohta pole pealinnas kahjuks tehtud.

"Mujal maailmas tehakse selliseid uuringuid regulaarselt ja riigi raha eest," räägib Antov ja lisab, et seega on Tartu Ülikooli teadlaste kahe aasta tagune uuring, mis talle juhuslikult kätte juhtus, igati meeldiv erand.

Uuringu kohaselt kasutab 2/3 tallinlastest tööle jõudmiseks peamiselt või vahetevahel ühistransporti.

Samas sõidab harjumaalane tööle peamiselt isikliku autoga - pooled kasutavad autot iga päev ja iga kümnes vahetevahel.

"Kuna vahemaad kodu ja töökoha vahel suurenevad, võiks seda kompenseerida kiirema liiklemisega," mõtiskleb uurimistöö üks eestvedajaid, Tartu Ülikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika osakonna dotsent Jüri Kõre. "Paraku see nii ei ole, sest Tallinna peamised liiklussõlmed on umbes."

USAs on asi nii hulluks läinud, et ameeriklased veedavad juba rohkem aega oma elust autos töö poole loksumisele kui ametlikule puhkusele.

Kaks aastat tagasi andis summutitootja Midas isegi välja auhinna Ameerika esipendeldajale. Selle võitis Californias elav Cisco Systemsi insener, kes sõidab viis päeva nädalas tööle ja tagasi kokku maha seitse tundi ja peaaegu 600 kilomeetrit. Kindlasti oli mees, kes on alates 1989. aastast saadik teinud samahästi kui kaks tööpäeva päevas, ära teeninud auhinnaks saadud 10 000 dollarit ja tasuta autohoolduse.

Kui seitse tundi on ekstreemne, siis enam kui 10 miljonil ameeriklasel kulub tööle sõitmiseks tund või kauem. Kõige pikemad sõiduajad on New Yorgis, kus tööle jõudmiseks kulub inimestel keskmiselt pea 40 minutit. Üldine keskmine töölesõidu aeg USAs on 25 minutit, mis on Tallinnaga täiesti võrreldav.

Muidugi pole ime, et ameeriklaste töölesõit aina pikemaks venib, kuna isegi kallinev bensiin pole pannud neid loobuma oma autodest. Peaaegu üheksa kümnest väljaspool kodu töötavast ameeriklasest sõidab tööle autoga - rääkimata sellest, et kolmandikul peredest on enda käsutuses kolm või enam sõidukit.

Ühistransporti kasutas viimastel andmetel ehk aastal 2006 vaid napp 5 protsenti ameeriklastest, jala läks tööle ainult 3 protsenti.

Igapäevase autosõidu on pikemaks muutnud ka see, et kinnisvarabuum on ajanud inimesed linnadest välja, kus saab sama raha eest suurema elamispinna. Mis aga tähendab kaugemat töölesõitu.

Kuna ummikud muutuvad aina hullemaks, peavad aina rohkem inimesi ennast voodist välja ajama enne kukke ja koitu, et mitte hiljaksjäämisega riskida. Tervelt 12,5 protsenti ehk miljonid töötajad lähevad kodust välja enne kella kuut hommikul, kusjuures kolmandik tõmbab enda järel koduukse kinni juba enne kella viit hommikul.

Paljud ettevõtted lubavad inimestel oma töötunde nihutada, et nood veidi vähem oma elust autoroolis istuksid.

Siiski pole asjad USAs veel kõige hullemad - näiteks Bangkoki elanikel kulub tööle ja koju sõitudele keskmiselt kaks tundi päevas.

Praegust olukorda Tallinna liikluses silmas pidades on kurb tõdeda, et tegelikult ei ahvatle mind mitte miski valima auto asemel ühiskondlikku transporti. Miks ma peaksin valima bussi, kui ma ei võida ei rahas, ajas ega mugavuses?

Meie läbisõidukatsed on näidanud, et iga aastaga on Tallinna kesklinnas langenud keskmine liikumiskiirus tunni kohta ühe kilomeetri võrra. Kahjuks langeb ka busside liikumiskiirus, sest bussiradu on vähe ja neil vähestelgi segavad autod bussiliiklust.

Kinnisvaraostjate jaoks pole kõige olulisem see, kui kaugel töökohast asub kodu, vaid see, kui kiiresti ta tööle ja koju tagasi pääseb, ning see, kuidas on sellel teekonnal võimalik lapsi kooli ja lasteaeda toimetada.

Samuti on tema jaoks tähtis, kas lapsel on võimalik ka omal käel ühistranspordi või koolibussiga iseseisvalt koju naasta või vajadusel sõita huviringi.