Laupäev 3. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Valitsus surub läbi nonstop-kohtupidamist

21. märts 2008, 16:45

Esmaspäeval arutab riigikogu õiguskomisjon
pausideta kohtupidamise seaduseelnõud, mis kohustab prokuratuuri
tunnistajaid oma kulu ja kirjadega kohtusse vedama.

17. märtsil algatas valitsus kriminaalmenetluse seadustiku ja kriminaalmenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse (219 SE I), mis paljude muude asjade kõrval sätestab n-ö nonstop-kohtupidamise ning sunnib prokuratuuri talle vajalikke tunnistajaid õigeaegselt kohtusse sõidutama.

Seadus ei kirjuta ette, mil moel kohtumenetluse pool isiku kohtusse ilmumise tagab, kuni selleni välja, et keelatud pole ka transpordiabi. Kirjalikule kohtukutsele tuleks eelistada tunnistajate väljakutsumist telefonitsi ning e-posti vahendusel. Samas tohib sundtoomist kasutada vaid kohtu loal.

Ühtlasi delegeerib prokuratuur tunnistajate leidmise ja tagaajamise uurimisorganeile. Siinkohal on eeskujuks Ameerika Ühendriigid, kus „kohtukutse võib kätte toimetada marssal, abimarssal või iga menetluspooleks mitteolev isik, kes on vähemalt 18aastane“.

Marssali all peetakse eelnõu seletuskirjas silmas fakti, et USA Föderaalkohut teenindab nn marssaliteenistus (US Marshals), kes on muude ülesannete kõrval ajalooliselt toimetanud kätte ka enamiku föderaalkohtu dokumente, sh kohtukutsed.

Kui seadus jõustub plaanitud ajal, aktsepteeritakse alates 1. juulist ka suulisi kohtukutse kättesaamise kinnitusi. See hoiab kokku maksimaalselt ligi 100 000 krooni postikulu aastas. Raha suunatakse kohtute eelarvest prokuratuuri eelarvesse.

Prokuratuuri hingekirja suundub ka viis kohtuametnikku, kes hakkavad oma uuelt tööandjalt pisut rohkem raha saama. Prokuratuuri kulud suurenevad rohkem kui miljoni krooni võrra.

Uus seaduseelnõu peaks muutma kriminaalasjade kohtuliku arutelu kiiremaks ja efektiivsemaks. Sarnane pausideta kohtumõistmise printsiip on otsesõnu sätestatud näiteks Soomes, Austrias, Šveitsis ja Prantsusmaal, lisavad seletuskirjas eelnõu ette valmistanud justiitsministeeriumi kantsler Martin Hirvoja ja karistusõiguse ning menetluse talituse juhataja Heili Sepp.

Et Eesti kohtulahingud aga ka tegelikkuses pausideta toimuks, hakkavad kohtunikud lahkama ühte kriminaalasja korraga ning asuvad järgmise kallale alles siis, kui eelmises protsessis ostus langetatud.

Kohtuniku tähtsaks ülesandeks saab planeerimine. Selle viib ta ellu kohustuslikuks muudetaval eelistungil, kuhu peavad ilmuma nii prokurör kui kaitsja. Kaitsjail tuleb seejuures kõik taotlused esitada vähemalt kolm päeva enne eelistungit. Hilisemaid taotlusi, kui sel puudub mõjuv põhjus, vastu ei võeta.

Eestis jõuab üld- ehk võistlevas menetluses kohtusaali pisut vähem kui 9% kõigist kriminaalasjadest. Ülejäänud lõpetatakse kas avaliku menetlushuvi puudumise tõttu või nõustuvad osalised lihtmenetlusega.

Inglismaal võistlevad prokurör ja kaitsja kurjategijate sagedase süü omaksvõtu tõttu kohtusaalis veelgi harvem, vaid 5% kriminaalasjades, selgub eelnõu seletuskirjale lisatud Eesti valitsuse dokumendist "Justice for All" (õigus kõigile - toim.).

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. March 2008, 17:07
Otsi:

Ava täpsem otsing