Jurist: varguse ohvrit sunnitakse sellega ise varast välja selgitama

Mariliis Pinn 22. märts 2008, 12:38

Prokuratuuris lõpetatakse paljude
varavastaste kuritegude kriminaaluurimine viitega, et kannatanu ja kahtlusalune
peaksid vahekordi klaarima tsiviilkohtus. Varguse ohvrit sunnitakse sellega ise
varast välja selgitama, et ta siis kohtusse kaevata, kirjutas venekeelne
nädalaleht Den za Dnjom.

Praegune jurist ja varasem pikaaegne kriminaalajakirjanik Meelis Hiiob on avastanud ühe mooduse, kuidas riik manipuleerib kriminaalstatistikaga. Nimelt lõpetatakse prokuratuuris paljude varavastaste kuritegude kriminaaluurimine viitega, et asi kuulub tsiviilkohtu kompetentsi.

"Prokuratuuri selline seisukoht tuleneb ülevalt poolt saadud vastavatest korraldustest," väidab Hiiob. "Nimelt on poliitikutel vaja ju järjekordsetel valimistel oma tegevust õigustada ja kõige parem on seda teha arvude – mis küll tegelikkusele ei vasta – tsiteerimisega. See tähendab, näidates kuritegevuse vähenemist."

Teisalt täidab kuritegude lahendamine tsiviilkohtumenetluse kaudu ka tühjaks jääma kippuvat riigi rahakotti. Tuleb ju tsiviilhagilt tasuda riigilõiv. Kannatanu vaadaku aga ise kuidas tulevikus selle kahju tekitanud isikult kätte saab.

Hiiob ironiseerib, et riik saaks ju sellisest seisukohast tulenevalt edaspidi veelgi enam raha kokku hoida. Korrakaitse võiks ju turvafirmadele delegeerida. Politsei kaotamisega säästaks riik aga kopsaka rahasumma. "Kindlad allikad on kinnitanud, et riigiprokuratuuri on prokuröri abi nime all tööle võetud rida ametnikke, kellel on vaid üks ülesanne: vorpida kriminaalasjade menetlusekeelde," väidab Hiiob.

Järjekordne tüüpiline kriminaalne juhtum, mis taandatud tsiviilvaidluseks, seostub näiteks Eesti Autoklubi juures tegutseva autoremondiettevõttega.

Autoklubi juhtkond ja seal töötavad mehhaanikud olid kokku leppinud, et sularaha, mis kliendid neile teenuse eest maksavad, viivad nad järgmisel päeval panka. 10. novembrist 2006 kuni 2. jaanuarini 2007 ehk siis peaaegu kahe kuu jooksul viis üks töötajatest klientidelt saadud raha panka vaid kolmel tööpäeval. Kõrvutades kõiki neid asjaolusid ja olles selle mehhaaniku autost leidnud ka klientide arveid jm dokumentatsiooni, jõudis firma juhtkond järeldusele: mehhaanik on kõrvaldanud 36 505 krooni ja 70 senti. Mehhaanik ennast ise politseis süüdi ei tunnistanud. Ta väitis, et otsustas siis firmast töölt lahkuda ja jättis Autoabi Volkswagen Golfi koos tööriistade ja dokumentidega oma ülemuse hoovi peale. Autosse oli ta ka jätnud klientidelt saadud sularaha, umbes 35 000 krooni. Kuhu raha autosalongist pärast sai, tema ei teadvat.

Prokuratuuri määruses tõdetakse, et omastamist kui kuriteokoosseisu ei ole antud juhtumi puhul tõendatud. Samuti ei ole tuvastatud ka mehhaaniku poolt raha omastamist. Lisaks väidetakse, et "tsiviilõiguse regulatsioonist piisaks täielikult tekkinud konflikti lahendamiseks".

Den za Dnjom järeldas, et kõnealune mehhaanik ei ole kahtlusalune, ja teisest küljest natuke ikka on. Kõigepealt viitab prokuratuur, et raha omastamine tema poolt ei ole tõendatud. Samas soovitab prokuratuur kannatanul ehk endisel tööandjal ta tsiviilkohtusse kaevata. Seal võib mehhaanik aga esitada sellesama, eelmainitud määruse: aga riigiprokuratuur on ju tuvastanud, et ma ei ole seda raha võtnud.

Kuigi Den za Dnjom saatis jurist Hiiobi väited "riiklikust tellimusest" kuriteostatistika vähendamiseks ka riigiprokuratuurile kommenteerimiseks, tulid sealt lakoonilised vastused. Riigiprokuratuur teatas pressiesindaja Kristiina Herodese kaudu vaid, et Eestis alustatakse igal aastal peaaegu 50 000 kriminaalmenetlust. Ja et kriminaalmenetluste puhul lähtutakse seaduses toodud alustest.

Riigikogu liige, juristist reformierakondlane Igor Gräzin näeb kriminaalmenetluste taandamise taga tsiviilasjadeks laiemat tagapõhja kui ainult kriminaalstatistika ilustamine. Ta tõmbab paralleeli skandaalse maadevahetuse süüasjaga. Ka see kriminaalmenetlus võidakse hiljem taandada tsiviilvaidluseks. Siis on prokuratuuril hiljem võimalik väita, et tegemist ei olnud mingi erandiga, vaid igati tavapärase arenguga. Teatavasti on kaitsepolitsei ja prokuratuur jõudnud järeldusele, et on alust kahtlustada Villu Reiljanit 1,5 mln kr pistise nõudmises ärimees Aivo Pärnalt. Keskkonnaministrina oli Reiljan seotud Rävala pst 8 kinnistu müügi korraldamisega Pärnale.

Kui oletada, et riik sai selle läbi kahju, võidakse ka see juhtum taandada tsiviilvaidluseks ja kahju tsiviilkorras sisse nõuda. Siis saab ühtlasi näidata, et uurimine polnud päris asjata ja saab n-ö sirge seljaga taanduda. Vandeadvokaadina praktiseerinud Gräzini hinnangul kukuks kriminaalsüüdistus Reiljani vastu aga kohtus kokku, sest tõendid on väga nõrgad, kui mitte olematud. "Paratamatult tekiks aga ühel hetkel küsimus, kes selle jama eest prokuratuuris peaks vastutama," märkis Gräzin.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
22. March 2008, 12:38
Otsi:

Ava täpsem otsing