Avastamata rikkused ja riskid alternatiivfondis

"Tavalised aktsiafondid üritavad turgu lüüa ja fondijuhid on väga õnnelikud, kui nad 20protsendise turgude kukkumise korral suudavad ise ainult 10 protsenti kukkuda," rääkis Gild Bankersi partner ja Eestis esimese registreeritud riskikapitalifondi Gild Arbitrage'i juht Tõnno Vähk. "Hedge-fondide eesmärk on absoluutne aktsiaturgudest sõltumatu tootlus ja praeguses negatiivses turuolukorras jäävad pinnale just need riskifondid, mis on järginud seda fundamentaalset põhimõtet."

Vähk märkis, et Gild Arbitrage'i eesmärk on teenida 20-25 protsenti tootlust aastas, sõltumata sellest, kuhu turud liiguvad. "See ei ole vabandatav, kui me raha kaotame ja põhjendame seda turgude kukkumisega. Oleme Balti riikides küllaltki unikaalne alternatiivsete investeeringute pakkuja ja ainuke Baltimaade hedge-fond. Meil on seitse aastat aega võtnud, et portfelli kasvatada ja see töö kannab vilju. Oleme Balti riikides ilmselt kõige suurem investeerimispank ehk sellist haaret, nagu meil on, Balti riikides ei leia," tõdes Vähk.

Peamised investorid on tema sõnul Eestist, kuigi praeguseks on kasvanud välisinvestorite osakaal 28 protsendini. Fondis on ligi 240 investorit, kellest suur osa on rikkamad eraisikud, aga järjest rohkem tuleb institutsionaalset raha ja registreeritud fondina on Gild Arbitrage atraktiivsem ka välisinvestoritele. Esimene emissioon seitse aastat tagasi oli 30 miljonit krooni, praegu on fondi maht rohkem kui 920 miljonit krooni. "Meil ei ole palju konkurente, sest oma nišš on olemas. Meil on palju võimalusi, kuidas riske kontrolli all hoides praegusest turusentimendist kasu lõigata," rääkis Vähk. "Näeme järjest rohkem huvitavaid võimalusi ka Balti turul, samas on meil praeguseks u 50 protsenti investeeringutest väljaspool Balti riike, kus turud on veel kindlalt kasvufaasis," teatas Vähk. "Meie kaudu saab osta näiteks Sampo Rahastoyhtiö Oy valitsetavaid hegde-fonde 3C Alpha, 3C Edge, Eliksir Fund of Hedge Funds," ütles Sampo Panga säästmis- ja investeerimistoodete osakonna juhataja Peeter Schamardin. "Hedge-fondidele kõige lähemad Sampo Panga Eestis avalikult pakutavad fondid on Danske Fund Neutral (kuni 25.03.2008 on fondi nimetus Mandatum Neutral) ja Danske Fund Omega (kuni 25.03.2008 on fondi nimetus Mandatum Omega)."

"Praegu pakub Hansapank riskifonde vaid Personaalse Varahalduse klientidele ehk siis kõige jõukamatele eraisikutele," möönis Hansapanga privaatpanganduse investeeringute juht Artjom Vakulenko. "Suurimaid paigutusi on tehtud multimanager-fondide või teiste sõnadega öeldes fondifondide kaudu, kus fondijuhi eesmärk on valida parimatest parimad ning nende toodetesse investeerimisega kaasnevaid riske kontrollida."

Vakulenko sõnul on need tooted tihti erinevate riskifondide maailmas kasutavate strateegiate kompositsioon. "Lisaks on riskifonde kasutatud seal, kus tegemist investeeringuga, mis muidu lubab kõrgemat tootlust, aga millega kaasneb ka kõrgem risk," lisas ta.

"LHV investeerimisnõustajate kogemus on see, et klientide huvi riskifondide vastu on olnud väike. Kuna LHV portfellihaldurid, kes tegelevad klientide varade investeerimisega, on keskendunud investeerimisstrateegiatele ning ei tegele turgudel kauplemisega, siis soovitame oma klientidele samuti tavalisi aktsiatesse investeerivaid investeerimisfonde, mitte riskifonde," rääkis LHV portfellihalduse investeeringute juht Rait Kondor.

SEB kommunikatsioonijuht Silver Vohu kinnitas, et SEB ei paku hedge-fonde.

ja investeerimistoodete osakonna juhataja Peeter Schamardini hinnangul võiksid hedge-fondid sobida kogenud investorile, sest fondide tegevuse läbipaistvus on sageli vähene. Osakaal investori kõikidest varadest võiks jääda maksimaalselt 10% piiridesse.

"Nimelt põhinevad paljud riskifondid ühe nn staar-fondijuhi ideedel ning nende investeerimispiirangud on sageli sõnastatud üsna üldiselt, et fondijuhil oleks vabad käed fondi varade paigutamisel ning konkurentidel poleks võimalik ideid kopeerida," selgitas Schamardin. "Seetõttu on enamik klassikalisi riskifonde registreeritud off-shore-piirkondades, et vähendada riikliku järelevalve sekkumist ning kasutada ära sealsete seaduste liberaalsust."

Tavaliselt on riskifondidel Schamardini sõnul ka sisenemise ja väljumise reeglid jäigemad, kui Eesti investorid on harjunud kohalike fondide puhul nägema. Sageli saab fondi sisse ja sealt välja kord kvartalis või poolaastas. "Hedge-fond on hea täiendus hästi hajutatud investeerimisportfellile, kuid tema osakaal investori kõikidest varadest võiks jääda 10% piiridesse," valgustas ta.

Schamardini hinnangul on Eestis riskifondid vähem populaarsed kui arenenud lääneriikides.

Autor: Virge Lahe