Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti film naabritest edukam
Rääkimata "Sügisballi" tohutust edust, esimesest kasumisse jõudnud filmist "Jan Uuspõld Läheb Tartusse" või esimesest filmitsensuurist Kõusaare "Magnuse" puhul võime taguda mõnuga vastu rinda, sest naabrid jäävad Eestist kõvasti maha.
Põhjuse võib näiteks leida kas või riiklike toetuste suurusest, mis oli mullu ligi poole võrra suurem kui Lätis ja 54 miljoni krooni võrra suurem kui Leedus.
"Selge on see, et Eesti filmi arengu taga on nii majanduskasv kui ka konkreetne riiklik kultuuripoliitiline suund, millest filmile on eraldatud minimaalsed ellujäämiseks vajalikud vahendid," sõnab Eesti Filmi Sihtasutuse peaekspert Karlo Funk, kes põhjendab Leedu mahajäämust katusorganisatsiooni puudumise ning kunstifilmide nostalgilise tootmisega, mille majanduslik kasu on väike.
"Samas on need filmid alati Cannes'i kunstifilmide kavas olemas. Leedukad olid esimesed, kes Cannes'i jõudsid," lisab Funk.
Eesti Filmi Sihtasutus andis nädalapäevad tagasi välja kogumikteose "Eesti Film 2000-2006", milles nimetatakse seda perioodi ajaks, mil Eesti film sai jalad alla.
"2000. aasta oli see, mil meil ei linastunud ühtegi Eesti filmi," sõnab Funk.
Veel ühe edu põhjusena võib mainida suurt hulka Eesti filmide linastusi, mis tähendab, et filmi tehakse kõigest, eksperimenteerides ja riskides, ning raha jagatakse laiapõhjaliselt.
"Arengut ei toimu, tehes ainult festivalifilmi. Ära ei tohi unustada tänapäevast meelelahutusfilmi, mis toob inimesed kinno. Ka ebaõnnestumised arendavad," mainib Funk.
Literaat Tarmo Teder kirjutab raamatu "Eesti Film 2000-2006" alguses, et "vaadates linnulennult aastatel 2000-2006 tehtud Eesti pikale mängufilmile, paistab, raamid on nõrgad, aga sisul on jumet."
Tulemuse saavutamiseks tuleb saavutada mahtu, see kehtib ka filmis.
Selleks, et saada üks võimas film, tuleb investeerida umbes kümnesse.
Kui vaadata Eestit, siis viimase kahe aastaga on see kümme filmi peaaegu täis saamas.