Kõrge laenuintress viib sundmüüki üha rohkem vara

Samas ei suudeta enampakkumistega suuremale osale varast uut omanikku leida. Justiitsministeeriumi andmetel nurjus tänavu 190 enampakkumisest 146 hoolimata sellest, et korraldati ka korduvaid enampakkumisi.

Rakvere kohtutäitur Kairi Laiõun ütles, et paljud kinnisvara enampakkumised nurjuvad, sest vara on arestitud üheksa kuud tagasi ning hinnad on sellest ajast peale kõvasti langenud.

Esimesel korral tuleb vara Laiõuna sõnul müüki panna arestimishinnaga. Alghinnaga pahatihti müüa ei õnnestu, seetõttu tuleb hinda hiljem mitu korda alla lasta.

Seaduse järgi võib hinda langetada kuni 70 protsenti ning Laiõuna praktikas on seda ka juhtunud. "Varem läks kõik müüki, nüüd on ostjaid hoopis vähem," märkis ta.

Laiõuna sõnul satub kohtutäiturite kätte eelkõige nende vara, kes on laenu võtnud kõrge intressiga krediidiasutustest. "Eluasemelaenuga kimpu jäänuid väga palju veel ei ole," tõdes ta.

Ministeeriumi pressiesindaja Mart Siilivask ütles, et neile asjadele, mis enampakkumisel ja kordusenampakkumisel on olnud ning seal ostuhuvi pole pälvinud, ei ole siis sel hetkel turgu.

Seaduse järgi võib kohtutäitur üritada sellisel juhul müüa neid teisi viise kasutades, näiteks võib võlgnik müüa vara kohtutäituri kontrolli all. "Kui asjal on vähegi väärtust potentsiaalsete ostjate jaoks, siis müümata ta ei jää," ütles Siilivask.

Kui 2006. aastal panid kohtutäiturid enampakkumisele kinnisvara 284 korral, siis eelmisel aastal oli see number peaaegu poole suurem - 562. Kui tänavu püsib enampakkumiste hulk samas tempos, võib aasta lõpuks oksjonite arv küündida ligi tuhandeni. Kinnisvarabuumi kõrghetkel 2005. aastal tehti 244 enampakkumist.