Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maamaks tasuks ära kaotada
Sel nädalal leidis suurem osa Eesti peredest enda postkastist kirja. Kirjas polnud aga tervitus ega õnnesoov, vaid hoopistükkis range soovitus anda oma raha riigile. Kevad on alanud ja nagu igal aastal, toovad rändlinnud lõunast kaasa maamaksu teatised.
Äripäev on sellest tüdinud. Seepärast kaevame välja vana mõtte ja soovitame maamaksu ära kaotada. Oleme sellest varem korduvalt kirjutanud. Sama jutuga on iga paari aasta takka välja tulnud ka Maksumaksjate Liit, Reformierakond ja terve hulk üksikisikuid. Mis me jutustame, teeme parem ära!
Tõsi, omavalitsuste tulust moodustab maamaks olulise osa. Samas oleks neil ehk mõistlikum hoopis vähem kulutada.
Enim maamaksu korjab Tallinn, tänavu prognoosi järgi 318 miljonit krooni. See on sama palju, kui linn teenib transpordilt. Sellest läheb propagandale ligi 27 miljonit. Ainuüksi selle nimel, et Savisaarel oleks oma isiklik väike integratsioon, kulutatakse nn rahuliku kooselamise programmile 10 miljonit krooni. Tänan väga, Savisaare laadis lõimumist me mullu aprillis juba nägime. Vjatšeslavi... vabandust, Vabaduse väljaku parkla neelab aga kokku 323,8 miljonit - tänavu küll "üksnes" 60 miljonit. On ilmselge, et Tallinn ei oska oma rahaga midagi mõistlikku peale hakata. Isegi korterid jagatakse poolmuidu sundmiljonäridele.
Kulud jäävad riigile, tulud omavalitsustele. Mis mõte sel on? Puhtakujulist maamaksu kasutab maailmas neli riiki: Eesti, Taiwan, Singapur ja Hongkong. Teistes peale Eesti on rahvastiku tihedus mitu korda kõrgem ning ka kinnisvara tähendus hoopis teistsugune.
Maamaksu kaotamisele on teisigi vastuargumente. Nii hoiatas riigikogu maaelu komisjoni aseesimees Aleksei Lotman detsembris, et maamaksu kaotamise korral koondub maa suurmaaomanike kätte.
Jah, muidugi võib väita, et maa muutuks liiga odavaks, nii et saab endale lubada selle kokkuostmist. Ent samamoodi võib väita, et sel juhul on maa ka väikeomanikele piisavalt odav, nii et neil pole sundi seda müüa. Kumb loogika peale jääb, sõltub mitte maamaksust, vaid Eesti arengust ja inimeste elatustasemest. Kes oma maatükki ise hinnata mõistab, ei tunne vajadust seda heast peast ära müüa. Ja kui maa on kasutuses, on see hea kogu Eesti majandusele - sõltumata sellest, kas seal ehitatakse maju, küntakse põldu või käivad inimesed metsas närve puhkamas ja seeni korjamas.
Äripäeva arvates pole mõtet raha lihtsalt kogumise pärast korjata. Palju mõistlikum on jätta see omanikele; inimesed mõistavad oma vara ise kõige paremini kasutada.
Autor: ÄP