Pühapäev 11. detsember 2016

AS ÄRIPÄEV
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn
Telefon: (372) 667 0111
E-post: online@aripaev.ee

Kui palju energiat toodab Päike

24. märts 2008, 12:45

Päike on keskmise suuruse ja heledusega
täht. Ta koosneb kiiresti ümber oma telje pöörlevast kuumast gaasist ja
plasmast. Päikesel pole kindlat pinda. Ta muutub lihtsalt sisemuse suunas
liikudes tihedamaks. Inimesele arusaadavaid mõõdikuid kasutades on Päike
hiiglaslike mõõtmetega ning see annab talle ka vajaliku stabiilsuse.

Päike kiirgab kõigis suundades ühtlaselt. Peamiselt on tegu elektromagnetlainete spektri nähtava valguse ja infrapunakiirgusega. Päikese poolt kiiratavat energiakogust on võimalik arvutada, kui mõõdame seniidis ehk täpselt pea kohal oleva Päikese korral ühele ruutmeetrile jõudva kiirgushulga. Seejärel arvutame sellise sfääri pindala, mille raadiuseks on Maa kaugus Päikesest ning korrutame selle ühele ruutmeetrile langenud kiirgushulgaga.

Saadud number on tõeliselt aukartustäratav – Päikese võimsuseks on 400 triljonit triljonit vatti. Selle arvu visualiseerimiseks kujutage ette, et Päikese poolt ühes sekundis teele saadetud energiast piisaks, et katta praeguse inimkonna energiavajadus järgmiseks 500 000 aastaks, kirjutas The Boston Globe. Loomulikult jõuab sellest Maani kõigest väike osa, kuid sellegipoolest on hästi arusaadav, miks paljud eksperdid peavad päikeseenergiat tulevikuenergiaks.

Kust see tohutu energiakogus pärineb? Vastus on termotuumaenergia, mida on püütud ka maapealsetes laborites siiani edutult energiatootmise huvides rakendada. Kergete tuumade ühinemisel raskemaks aatomituumaks vabaneb energia. Ühest kilogrammist vesinikust saab aatomituumade ühinemise tagajärjel 993 grammi heeliumit. Puudujääv seitse grammi on aga vastavalt Albert Einsteini loodud valemile E=mc² muudetud energiaks.

Päike pole siiski nii stabiilne ja muutumatu kui võiks tunduda. Moodustuma hakkas ta umbes viie miljardi aasta eest ning tolmupilve tihenemine, mis lõpuks viis termotuumareaktsioonideni, võttis astronoomide arvates aega 50 miljonit aastat. Uuel tekkinud tähel jagub kütust umbes kümneks miljardiks aastaks, mis tähendab, et Päike on jõudnud keskikka. Aja jooksul on ta aga hakanud oma varusid üha ägedamalt kasutama ja muutunus heledamaks.

Viie miljardi aasta tagusest ajast saadik on Päike muutunud umbes kaks korda heledamaks. Järgmiste miljardite jooksul süveneb see tendents veelgi. Vesiniku lõppedes võtab Päike kokku viimase jõu ja paisub heeliumi toel kõvasti suuremaks, neelates endasse ka Maa. See periood on aga võrdlemisi lühike ning on vaid sissejuhatuseks Päikese lõplikule kustumisele.

Äripäev http://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. March 2008, 12:44
Otsi:

Ava täpsem otsing